Reisikalender

Väljasõit kl 04.00 Tartust Vanemuise alumisest parklast, kl 05.30 Paidest Teatrimaja parklast. Tallinlastega kohtume sadamas A-terminali ees parklas meie bussi juures kl 07.00. Viking Line laev sõidab 08.00-10.30 Helsingisse. (NB! Väljasõiduajad võivad muutuda, palun kontrollige enne reisi Tensi-reiside kodulehelt). Võimalus osta hommikusööki laevas (lisatasu eest, ettetellimisel). Sõit Lappeenranta. Saimaa kanali kruiis (2 tundi). Põnevad vaated ja laskumine 13 meetri kõrgusest Mälkia lüüsist. Laevas on avatud baar ja restoran. Nüüd sõidame külastama Imatrat, mille kuulsaim vaatamisväärsus on kosk, mida käidi imetlemas juba mitusada aastat tagasi. Tänase päeva tipphetkeks on Imatra kose vaatemäng. Kunagise uhke kose on taltsutanud Imatra elektrijaam. Nüüd avatakse kosk täies ilus ja võimsuses lühikeseks ajaks suveõhtutel. Kose avamishetk on Sibeliuse muusika saatel! Kose paisu lähedal, Vuoksi jõe müstilise kivise sügaviku kõrgel kaldal lisab ümbrusele romantilist hõngu keskaegseid rüütlilosse meenutav juugendstiilis ehitis, oskuslikult restaureeritud Soome vanim luksushotell Valtionhotelli. Sõidame tagasi Lappeenrantasse. Õhtusöök (ettetellimisel, lisatasu eest). Öömaja ****Sokos hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Lappeenranta on tähtis laevateede sõlmpunkt. Ülikoolilinn Lappeenranta on lahkete ning heatujuliste inimeste linn, neil on elurõõmus karjala iseloom. Lappee Maarja kirik on kesklinnas asuv 1794. aastal valminud kahekordse ristiplaaniga puukirik ning üks linna vanimaid ja olulisemaid ajaloomälestisi. Kirik ehitati pärast varasema kiriku hävimist pikselöögist põhjustatud tulekahjus ning selle rajajaks oli kirikumeister Juhana Salonen. Erilise arhitektuuriga kirik mahutab umbes 800 inimest ja on populaarne kontsertide toimumiskoht aastaringselt. Kiriku läheduses paiknev neogooti stiilis kellatorn valmis 1856. aastal ja on tänapäeval üks Lappeenranta tuntumaid vaatamisväärsusi. Linn asub looduslikult kaunis kohas ning järve kaldakõrgendikul asuv kindluslinnak on meenutus ida ja lääne vahelisest ajaloost. Tänu 1980-ndatel alustatud ulatuslikele restaureerimistöödele näeme nüüd romantilist linnakest käsitööpoodide ja muuseumidega. Siin kohtub minevik vanima maja näol (Ratsurügemendi muuseum) tänapäevaga, 1972 ehitatud praktilisusega, Yleisradiole kuuluva majaga. Külastame kindluslinnaku läheduses Saimaa järve kaldal asuvat Soome suurimat liivaskulptuuride tervikut, Lappeenranta esinduslikku liivaskulptuuride parki, mis kerkib aastast 2004 iga kord uuena ja uue teemaga. Jätkame oma teekonda. Parikkala skulptuuride pargi rajas skulptor Veijo Rönkkönen, luues sinna 50 aasta jooksul umbes 550 skulptuuri betoonist ja mitmesugustest muudest materjalidest. Enamik neist kujutab samblaga kaetud inimfiguure, kellest üle 200 on kujutatud joogaharjutusi tegemas. Veijo Rönkkönen hakkas skulptuuriparki rajama 1961 aastal paigas, kus ta elas ja töötas kogu oma elu. Park hõlmab umbes poole hektari suurust ala. Soome Reisiajakirjanike Liit valis skulptuuripargi 2008 aastal aasta kodumaiseks turismiobjektiks. Sõidame mööda Soome ühest kauneimast looduskohast, keset Saimaa järvistut asuvast Punkaharju seljandikust, mis omal ajal oli otseteeks Viiburist Savonlinna. 7 km pikkune kitsas mäeseljandik eraldab teineteisest kahte järve. Jääaja loometöö on kujundanud kitsad kõrged mäeharjad looklema järvede vahel. Seda Soome rahvuslikku uhkust, roheliseks kullaks nimetatud rahvusmaastikku on ülistanud armastatud kirjanikud Zachris Topelius ja Johan Ludvig Runeberg. Viimase kirjutatud kuldsed sõnad – pöördumise soome noorte poole, leiame lihtsal monumendil Punkaharju kõrgeimal kohal, kust saab kõrgete põliskuuskede tippude vahelt imetleda sama vaadet, mida nägi kord Runeberg. Õhtusöök (ettetellimisel, lisatasu eest). Öömaja ***hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Sõidame Savonlinna, mis on suviti üks Soome populaarsemaid linnu, ooperipidustuste ajal linnaelanike arv mitmekordistub. Linnakese peatänava Linnankatu äärde jääb enamik poekesi, kohvikuid ja galeriisid. 1475 aastal Savonmaa kaitseks rajatud Olavinlinna kindlus on üks Soome sümbolehitisi ja seda peetakse Põhjamaade üheks paremini säilinud keskaegseks kindluseks. Suviti on karmi-ilmeline kindlus Savonlinna ooperifestivali pealavaks. Sõidame Ilomantsi Pappeinvaara runolauljate küla rajati 60 aastat tagasi, et säilitada nii Karjala ehitustraditsioone kui ka runolauljate mälestust. Omamoodi Karjala küla, mille sündi mõjutasid  nimesed, kes olid inspireeritud oma kodukandi vaimust ja soovist tutvustada karjalalaste ajalugu. Ekskursioon, kandlemäng ja õhtusöök karjala köögi toitudega. Sõit Joensuusse. Öömaja ****Sokos hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Sõidame tutvuma Uus–Valamo kloostriga, mis on ainus õigeusu mungaklooster Soomes. Kloostri ajalugu ulatub aegade hämarusse ja on samas tihedalt seotud Valaami saartega, mis tänapäeval on Venemaa koosseisus ja kus tegutseb taasalustanud mungaklooster. Kloostri ajaloost kuuleme ja selle üllatavalt rõõmsat ning tegusat tänapäeva näeme ringkäigul kloostri kirikutes ja majades. Soovijatel on võimalus saada osa kloostri lõunabuffeest. Sõidame Koli poole, külastame 1991 aastal rajatud rahvusparki Pielise järve kaljustel kallastel. Üks Soome populaarsemaid loodusobjekte. Külastame looduskeskust ja jalutame Koli mägedel. Ronime ka Räsävaara vaatetorni. Majutus ***Sokos hotel Kolikyla (2-sed toad).

Hommikusöök. Suundume Helsingisse, mida kutsutakse tema kauni asukoha tõttu Läänemere tütreks. Teel teeme peatus Kuopios, kus külastame mäel asuvat Puijo vaatetorni. Selle all olevas restoranis on lõunabuffee (ettetellimisel, lisatasu eest). Mehaanilise muusika muuseum – muuseumielamus, mis ei jäta kedagi külmaks. Mõned ütlevad, et see on hullumaja ja eks selles ole omamoodi tõetera. See ei ole päris tavaline muuseum. Tegemist on saksa päritolu Kempfi perekonna loodud omapärase ja veidi pöörase muuseumiga. Mehaanilised muusikainstrumendid mängivad kõike alates Mozartist kuni Lady Gagani. Muuseum kolis Saksamaalt Soome 1981 aastal ning on aastate jooksul kasvanud Põhjamaade suurimaks mehaanilise muusika muuseumiks. Muuseumi kogusse kuulub umbes 400 instrumenti, millest osa on soetatud Euroopa antiigimessidelt ja kirbuturgudelt. Muuseumi kõige väiksemad instrumendid mahuvad taskusse. Kõige suurem, nimega Goliath, kaalub koguni 5000 kilogrammi. Laev Helsingi-Tallinn kl 21.15-23.45. Saabub Tallinnasse A-terminali. Võimalus osta õhtusööki laevas (lisatasu eest, ettetellimisel). Sõit Paide-Tartu.