Reisikalender

Väljasõit Tartust kell 06.30 Vanemuise alumisest parklast. Tallinlastega kohtume D-terminali ees parklas meie bussi juures kell 09.30. Tallinki laevaga Helsingisse kl. 10.30-12.30 (NB! Väljasõiduajad võivad muutuda juhul kui laevade väljumisajad muutuvad. Palun kontrollige). Mõnus laevareis üle Soome lahe. Võimalus osta hommikusööki laevas (lisatasu eest). Sadamast suundume Helsingi kesklinna. Näeme nii Kiasmat kui selle ees seisvat marssal Mannerheimi ratsamonumenti, populaarset Muusikamaja, mille kõrval kõrgub Helsingi uusim raamatukogu Oodi, ja Parlamendihoonet. Tutvume Helsingi Keskraamatukoguga Oodi (Ood). Oodi on Soome kingitus oma rahvale riigi 101. aastapäevaks. Hiiglaslik lugemissaal. Klaasist seinad hägustavad sisemise ja välimise piiri. Kõik, mis on väljas, oleks justkui siinsamas. Klaasilt peegelduvad tagasi inimesed, puud, tuled ja riiulitäied raamatuid – on öeldud, et 100 000. Oodi Raamatutaevas, nii kutsutakse raamatukogu viimast korrust, on koht olemiseks. See on kui avatud elutuba, kus võib olla koos või eraldi, ruumi jätkub mõlemaks. Meie kliimas ongi vaja universaalsemaid olemise kohti. Oodi avamisel võrdles Soome president Sauli Niinistö seda raamatukogu Vana-Kreeka agoraaga, kõigile avatud turuväljakuga, kohtumispaigaga. Sõidame külla Malmgardi mõisasse, mille ajalugu ulatub 17 sajandisse ning on omapärasel viisil seotud ka Eesti ajalooga. Eraomanduses oleval mõisal on ligi 500 ha põllumaad, tegeldakse ökotoodanguga. Oma pruulikojas valmib ökoõlu, toodangu müümiseks on olemas ka väike kauplus. Energiat annab oma elektrijaam. Kõigele lisaks võetakse lahkelt vastu ka turiste. Ajaloolisest mõisast on saanud igati tänapäevane ja eesrindlik majandusmõis, mille omanikuks on 12-ndat omanikepõlvkonda esindav krahv Johan Creutz. Mõisa praegune peahoone esindab hollandi uusrenessanssi ja selle lasi ehitada 1885 aastal Carl Magnus Creutz, kes pidas mõisa vana ampiirstiilis ehitatud puidust peahoonet liiga armetuks. Praegune mõisa suurejooneline peahoone on ühtlasi suguvõsa koduks, kuhu mõnikord lubatakse uudistama ka turiste. Õhtune jalutuskäik armsas Loviisa vanalinna puumajade rajoonis Vanhat Väike linn, suurepärased elamused! Loviisa asutati 1745 aastal Venemaa vastase piirilinnusena. Suurem osa kindlustustest on säilinud. Loviisat kutsuti algselt Degerbyks. Rootsi kuningas Adolf Frederick nimetas linna ümber pärast oma abikaasa Lovisa Ulrika linnakülastust 1752 aastal. Sõidame Kouvolasse. Öömaja ***hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Kymijõe kaldal asuv Kouvola sai alguse 1870 aastal Riihimäki-St.Petersburgi raudteeliini avamise järel kui samanimelisse külasse rajati raudteejaam. Kouvolas on ajaloo ja eriti sõjaväe hõng selgesti tajutav. Suvorovi kindlustuste vöönd ja punastest tellistest hooned Kasarminmäkil annavad märku möödunud aegadest. Siin on käinud Gustav III ning vene tsaar laskis siia ehitada garnisoni. Kaunisnurme vanade puumajade piirkond on säilitatud mälestusena Kouvola raudteega seotud ajaloost. Kaunilt restaureeritud puumajades tegutsevad käsitööliste ja kunstnike töökojad ning poekesed. Jalutuskäik Suure Kouvola kesklinnas Manski jalakäijate tänaval. See on linna elav keskus, mida kutsutakse ka „linna elutoaks“, kuna siin toimuvad mitmesugused üritused kogu linnarahvale. Omapärane ehitis on linna peakirik aastast 1977. Selle erilise terasest kellatorniga alumiiniumist ja terasest hoone arhitektideks on Jaakko ja Kaarina Laapotti. Sõidame uudistama Verla Paberivabrik-muuseumi. Vana tehas Verlakoski kaldal on ainulaadne vaatamisväärsus ja esindab haruldase tervikuna kogu Soome metsatööstuse ajalugu. See on ajarännak minevikku. Aastast 1972 tehas-muuseumina toiminud Verla kanti tänu oma ainulaadsusele 1996 aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse. Võimalus oma silmaga näha, kuidas jändrikust palgist saadi kuulus Verla lumivalge papp. Vana rauaküla piirkond koos puupapitehase, rauatöökoja ja endiste töölismajakestega on idülliline tervik. Siin näeme mitmeid arhitekt C.E.Dippelli poolt ajatud telliskivihooneid ning ka vabrikuomaniku kaunist puitelamut aastast 1885. Külastame Soome vanimat ja suurimat – Mustila arboreetumit, mis on Põhja-Euroopa tähelepanuväärsim metsapark. See rajati 20 sajandi alguses ja laiub 120 hektaril. Kõige tuntumad dekoratiivpõõsad pargis on rododendronid, mida leidub siin üle 100 liigi. Laiade saludena kasvavad sissetoodud okaspuuliigid tekitavad kohati üsna eksootilise tunde. Puud lummavad peale erilise väljanägemise ka oma suurusega. Näiteks suurim ebatsuuga on 40-meetri kõrgune. Sõit Helsingisse, mida kutsutakse tema kauni asukoha tõttu Läänemere tütreks. Teeme bussiga korraks peatuse Toomkiriku juures Senati väljakul. Kui aeg lubab, siis ka väikese jalutuskäigu. Kiirlaev Viking XPRS kl.19.00-21.30 Tallinnasse A-terminali. Sõit Tartusse.