Reisikalender

Väljasõit Tartust kl. 04.00 Vanemuise alumisest parklast ja kl. 07.00 Tallinnast Rahvusraamatukogu eest parklast (Kellaajad ja väljumiskohad võivad muutuda, palun kontrollige). Reisi algusest peale saadab Teid meie eestikeelne giid-grupijuht. Pärast piiriületust algab Venemaa, kus on palju teistmoodi kui ollakse harjunud Euroopas. Teel olles tuletame meelde valitsejaid Venemaa ajaloost, kes on alates Peeter I Peterburi ja selle ümbrust oma suurejooneliste ideede järgi lasknud kujundada. Külastame Peterhofi – Venemaa Versailles’d. Seitsmest pargist, enam kui kahekümnest paleest ja paviljonist ning sadadest purskkaevudest ja skulptuuridest koosnev pargikunsti tõeline šedööver. Lisaks paljudele lossidele, purskkaevudele on siin ka puiesteed, metsarajad ja Läänemere kallas. Purskkaevude kompositsiooni keskmes olev “Suur kaskaad” tähistab Venemaa võitu Rootsi üle. “Aadam” ja “Eeva” aga vihjavad sellele, et tsaar lõi Peterhofi näol endale maist paradiisi. Jalutame alleedel, imetleme merevaadet ja naudime suursugust vaatemängu, mida pakuvad ajaloolise pargi rohelusse uppunud purskkaevud ja kaskaadid. Lõunasöögi aeg Peterhofis. Peterburile lähemale jõudes märkab silm mitmekorruselisi uusrikaste maju, mis on valdavalt tornikeste ja kaartega, igaüks isemoodi. Peterburi Neeva kallastel pakub ainulaadset baroki ja klassitsistliku arhitektuuri ansamblit koos miljonilinna võlude ja varjudega. Kogu linn on üks suur vabaõhumuuseum. Iga hoone ja tänav on täis ajalugu, legende ja suursugususe hõngu. Imetleme väljast ka Peterburi Jaani kirikut, see on 1860. aastal valminud luteri kirik Peterburis. Enne 1930. aastal toimunud võõrandamist ja restaureerimist toimusid seal Peterburi Jaani koguduse jumalateenistused. Kirik sai oma algse välisilme tagasi 2010. aasta kevadel. 38 meetrise torni tipus on 6,6 tonnine kullatud ristiga kiiver. Pildistame oma endises hiilguses seisvat Iisaku katedraali, mida ehitati 40 aastat ja mis oli Peterburi peakirikuks 1858-1922. Senati väljakul seisab Vaskratsanik – suurepärane kuju Peeter I, kelle hobune tallab surnuks reetmist sümboliseeriva mao. Öömaja kesklinna ***hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Ees ootab linna süda – Peeter-Pauli kindlus, mille rajamise algust 27. maid 1703.a. loetakse linna asutamispäevaks. Kindluse ajalugu kujunes aga üsna süngeks – sellest sai sisevangla, mille bastionites piinati ja hoiti kinni paljusid poliitvange. Õuel asuv katedraal, Romanovite perekonna rahula, on haruldaselt elegantne barokkstiilis meistriteos oma 122 m kõrguse tornikiivriga. Teeme koos ringkäigu kindluses ja sõidame edasi Kaasani Jumalaema katedraali juurde, mis meenutab Püha Peetri kirikut Roomas. Pühamu arhitektiks oli pärisori Andrei Voronihhin ja selle tellis Paul I. Katedraali ajalugu on seotud eelkõige 1812. a. isamaasõjaga, ent Nõukogude ajal asus pühakojas hoopis ateismi ja religiooni muuseum. Praeguseks on kirik tagastatud usklikele ning on Peterburi peakirikuks. Sõit Tsarskoje Selosse – Katariina paleesse. Palee oli Peeter I kingitus oma naisele, selle ehitamist alustati 3 sajandit tagasi. Tõeliselt grandioosse ilme sai see Jelizaveta Petrovna valitsemisajal, 18. sajandi keskel, kuulsa itaalia arhitekti Rastrelli käe all. See on üks maailmakunsti meistriteoseid. Barokkstiilis hoone sini-valge-kuldne fassaad on ligi 300 meetrit pikk. Hoone ümber laiub prantsuse-inglise stiilis park. Selle keskel olevat järve kaunistavad arvukad paviljonid. Lossi- ja pargiansambel kuulub vaieldamatult Euroopa pärlite hulka. Lossis asub ka kuulus Merevaigutuba, mis taasavati 2003. aastal. Aleksander I valitsemisajal avati lossi suurvürstide tiivas aadlinoorukitele mõeldud õppeasutus – lütseum, mille kuulsaimaks kasvandikuks oli Puškin. Linna tuiksoon – Nevski prospekt, mis on alati rahvarohke, alati kiirustav. Soovijad jõuavad vabal ajal külastada ka Vene rahvusromantilises stiilis Lunastaja kirikut “Spas na krovi”, mis on ehitatud kohale, kus vene tsaar Aleksander II sai 1881. a. surmavalt haavata. Eriliseks vaatamisväärsuseks on selle kiriku mosaiiktehnikas kaunistused. Soovijatele laevasõit mööda Neevat ja selle kanaleid, nautides Põhjamaade Veneetsia ülevat ilu. Nii saab hea ülevaate südalinna piirkonnast – kaunid vaated, lisaks giidi jutt kaldaäärsetest paleedest ja nende saatusest. Öömaja samas hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Külastame üht maailma suurimat kunstimuuseumi Ermitaaži, mis on tulvil kunstiaardeid. Talvepalee kunstikogule pani omal ajal aluse Katariina Suur, kes rajas lossi õukonnamuuseumi juba 1764. aastal. Ermitaaž, mis hõlmab ka Talvepalee jalustrabavaid esindusruume, keisriperekonna esindusruume, säilitab üle 3 miljoni eksponaadi, alates kunstiteostest lõpetades arheoloogiliste leidudega. Külastame ühiselt ostukeskust, kus on võimalik ka keha kinnitada. Eestisse jõuame hilisõhtul. Sõit Tallinn-Tartu.