Reisikalender

Väljasõit Puhu risti Olerexi tanklast kl 06.00 ja Tallinnast kl 07.40 Lennujaama juurest trammipeatuse parklast. Sõidame Virtsu sadamasse, kust kl.10.15 väljub praam Kuivastusse. Sõit üle Suure Väina Muhu saarele, mis veel  tänagi on see kohaks, kus aeg puhkab. Loodus ja traditsioonid ei ole ajas palju muutunud. Muhumaa „pealinnas“ Liiva linnas asub Eesti üks vanemaid 13 sajandil rajatud pühakodasid Katariina kirik oma paganlike hauakividega. Kooriruumis on säilinud arvatavasti 13 sajandist pärit seinamaalide fragmendid. Kiriku renessansskantsel 17 sajandist on vanimaid Saaremaal. Koguva küla on Eestis kõige paremini säilinud külaansambel. Kordumatu miljöö loovad kiviaedadega ääristatud külatänavad, rookatustega palktared, põlispuud ja kooguga kaevud. Koguva hoonestus pärineb põhiliselt aastatest 1880 – 1930. Koguva vanim hoone, Andruse talu ait, asub küla keskosas. Ainsa tööriistana selle hoone ehitamisel on kasutatud kirvest. Külas asub Muhu muuseum, mille keskuseks on Tooma talu – kirjanik Juhan Smuuli kodutalu. Põikame ka koguva sadamasse. Edasi jätkame teekonda üle Väinatammi Saaremaale. Lõunasöök Orissaares (ettetellimisel, lisatasu eest). Ühelööviline ja ilma kellatornita Karja kirik on ehitatud 14 sajandi algul Ojamaa (Gotlandi) meistrite poolt. Kirik on peaaegu muutumatult säilitanud oma esialgse kuju. Algselt on see täitnud ka kaitseehitise rolli, millele viitavad kõrgel asetsevad kitsad aknad ja ehitise paks müür. Portaalid, võlvitoed ja päiskivid on kaunistatud meisterliku kõrggooti vormides loomutruu naturalistliku taimedekooriga. Kiriku altari kohal on säilinud ehitamise ajal maalitud paganlikud maagilised laemärgid. See on Saaremaa kõige pisem, kuid oma väiksusest hoolimata kõige kaunim kirik ning üks raidskulptuuririkkamaid maakirikuid kogu Põhja-Euroopas. Sellist kaunistuste pillavat, aga ka kunstilist taset ei kohta kuskil mujal eesti paekiviarhitektuuris. Angla külas nelja tee ristil ootab meid ainsana Saaremaal oma ilme säilitanud sajandivanune tuulikumägi, so tuultele avatud kõrgem koht, kuhu ehitati kogu küla veskid. Siin asub  neli pukktuulikut ja hollandi tuuleveski. Tuulikumäe jalamil on 2011 aasta suvel avatud 425 miljoni aasta vanusest dolomiidist ehitatud Angla Pärandkultuurikeskus. Siin tutvustatakse Eesti saarte talupojakultuuri ja -tegevusi, saab tutvuda ajalooliste põllutööriistade ja käsitöömasinatega. Sõit läbi Leisi Panga pangale, mille maksimaalne kõrgus on  21 meetrit. See on kõrgeim Saaremaa ja Muhu põhjaranniku pankadest, millelt avaneb võrratu merevaade. Jõuame Kuressaarde – 700 aastase ajalooga eesti paremini säilinud väikelinna. Majutus hotelli. Vaba õhtu linnas jalutuskäiguks.  Soovijatele õhtusöök hotelli restoranis (lisatasu eest, ettetellimisel). Öömaja hotellis ***(2-sed toad).

Hommikusöök. Vaba ennelõuna Soovijatele hommikul sõit Abrukale (ettetellimisel, lisatasu eest). Hüppame Kuressaare lossi kõrval olevalt Raiekivi säärelt ajaloolisele purjelaevale Hoppet, mis on ainus veel säilinud ja seilav eestiaegne purjelaev. See Läänemaal Spithami külas 1926 aastal Eesti oma laevameistrite poolt valmistatud kahvelkuunar oli algselt kaubalaev. Rannarootslastest laevaehitajad panid pea 30-meetrisele kaljasele nimeks Hoppet, mis tähendab tõlkes lootust. „Tule Abruka sa. Kas uju või sõida või sõua…“ „Peame aga oma Abruka peale keik ää mahtuma, vesi ümberringi, meretagune asi, küll valjud tuuled viha jahutavad. Jah. Selline on see meite saarerahva elu. Tule Abrukat kaema – ikkagi ju meretagune asi.“ Nõnda arutles isekeskis krapsakas külanaine Malli kirjanik Jüri Tuuliku novellis „Meretagune asi“. Abrukal on rahu, vaikus, linnulaul ja meremüha…Ajaloost on teada, et Abruka kuulus Lääne-Eesti piiskopkonnale, kes kasutas keskajal saart hobuste karjatamiseks. Kuressaare pidas Abrukat oma abimajandiks. Siit saadi võid, kala ja heina. Abrukat ja siinset külaelu kogu selle võlus ja valus on ehedalt kujutanud kirjanikud Albert Uustulnd ning vennad Ülo ja Jüri Tuulik. Nende teoste muhedad karakterid, vahvad juhtumised, paikkondlik keelekasutus ja üksteisele vimkasid viskavad külamehed tagavad tõeliselt mõnusa lugemiselamuse. Kultuurihuvilisi ootavad vanad külakohad koos jäätisega varustatud muuseumi, nägusa linnuvaatlustorni, tüüaka tuuliku, miniatuurse ja kenasti hooldatud surnuaia ning hubaste taluhoonetega. Jälgitavad on mõned müürifragmendid ja vundamendid siin varem asunud karjamõisa hoonetest ning üle saare kõrgub sihvaka ja väärika valvurina 1931 aastal valminud 36-meetrine raudbetoonist tuletorn. Saare suurimaks ehteks on kahtlemata siinne salulehtmets, mille võimsad krobelise koore ja laiuvate okstega pärnad on kui vanad head sõbrad, kelle turvalisse rüppe varjule minna. Kõrged sõnajalad ja rikkalik taimestik rammusate viinamäetigudega loovad ilme haldjalikust võlumetsast, mille sügavast smaragdrohelusest võiks suvalisel hetkel välja ilmuda mõni ebamaine muinasjututegelane.  Veoauto kastis teeme ringsõidu saarel. Tagasiteel lõunasöök laeva pardal.  Tagasi linna jõudes ootab meid põnev piiskopilinnuse külastus. Linnus on omataoliste hulgas kõige terviklikumalt säilinud ehitis Baltikumis. Rajatud 13 sajandi II poolel. Teel praamile teeme peatuse Kaali järve ääres, mille korrapärane ümar kuju ja teostatud uuringud näitavad, et tegemist on meteoriidi tekitatud kraatriga. Rahvasuu on kõnelenud sellest kui põhjatust järvest. Praam Kuivastust Virtsu  väljub kl.19.20. Hilisõhtuks Tallinnas ja Põltsamaal.