Reisikalender

Kohtumine Tallinna lennujaamas … kl 09.10. Otselend Tallinn- Stockholm kl 10-11.25. (NB! Väljasõiduajad võivad muutuda. Palun kontrollige vahetult enne reisi Tensi-Reiside kodulehelt). Alustame oma teekonda ja et tee ikka kiiremini kulgeks, räägime Rootsimaast ja rootslastest. Lõunasöögi peatuse teeme Enköpingis, mis on tuntud oma kaunite parkide poolest. Örebro linna loomulik keskus on Örebro loss, mis asub Svartåni saarekesel ja jagab linna põhja- ja lõunaosaks. See loss ehitati Birger Jarli juhtimisel 13. sajandi lõpus ning seejärel muudeti ja laiendati kuningas Gustav Vasa valitsemisajal 1560. aastatel. Märkimisväärsete sündmuste hulka Örebro ajaloos kuulub 1810. aastal Örebros toimunud riigipäevakoosolek, kus Jean-Baptiste Bernadotte valiti Rootsi kroonprintsiks. Jalutuskäik Örebro vanalinnas Wadköpingis. Sõidame öömajja. Majutus 2 järgnevat ööd Möckelni järve põhjakaldal asuva Karlskoga ***hotellis (2-sed toad). Kerge õhtusöök hotellis (lisatasu eest, ettetellimisel).

Hommikusöök. Jalutuskäik Karlskogas. Linn arenes välja relvatootja Boforsi ümber. 1870. aastate alguseks, kui Rootsis hakati terast kasutama relvade tootmiseks, oli Bofors juhtiv Rootsi terasetootja, kes müüs esialgu Siemens-Martini protsessis toodetud, valatud ja sepistatud terast Finspångi relvatehasele, kuid hakkas peagi ise laienema relvatootmisse. Ettevõtte esimene kahuritöökoda avati 1884. aastal. Boforsi kuulsaim omanik oli Alfred Nobel, kellele ettevõte kuulus 1894. aastast kuni oma surmani 1896. aasta detsembris. Nobel mängis võtmerolli endise raua- ja terasetootja ümberkujundamisel kaasaegseks kahuritootjaks ja keemiatööstuses osalejaks. Björkborni mõis oli Alfred Nobeli viimane kodu Rootsis. Ja siin asus ka tema laboratoorium, kus ta arendas väga paljud oma leiutised. 1978. aastal avati mõis muuseumina, näitus tema elust. Karlskogas Karlshallis menetleti ka Nobeli testamenti, millega pandi alus Nobeli preemiate loomiseni. Vana rauatööstuslinna Degeforsi lähedal asub Sveafalleni looduskaitseala. Siin on mitmeid nn hiiglaslikke padasid, väiksemaid ning suurimaid, 1-4 m laiuseid ja kuni 8-10 m sügavusi. Praeguseks on leitud üle 200 paja. Arvati, et neis keetsid hiiglased endale toitu. Enamik tekkis ajal, mil ala oli kaetud kilomeetripaksuse jääga ning sulavesi tungides jää pragudese moodustas jää alla jääjõgesid ja -koski, mis kulutasid graniidi sisse hiiukirnud ehk sügavad augud. See on vana Joldia mere piir ehk koht, kus Läänemeri oli Põhjamerega ühenduses. Siinset ala kasutati 2024. aastal telesarja „Röövlitütar Ronja“ võttepaigana. Vana rauatehase alal asub parkla Bergeti kultuurikeskuse, kohviku ja väikese muuseumitoaga (tehase töölise elamine). Teeme u 5,3 km pikkuse matka (2,5 t). Kerge õhtusöök hotellis (lisatasu eest, ettetellimisel).

Hommikusöök. Rootsi kahe suurima järve Vätterni ja Vänerni vahel asuv Tivedeni Rahvuspark on üks Rootsi ilusamaid. Jääaja poolt moodustunud metsiku looduse ala. Siinset lummavat loodusilu iseloomustavad hiiglaslikud kaljud ja rahnud, sügavad samblaga kaetud orud ja järsud mäeharjad koos kivipaljanditega. Siin lastakse metsal areneda loodusliku metsana. Praegu kasvab mets, mida viimaste aastakümnete suurmetsandus ei ole mõjutanud. Nii suur vana metsa ala on Lõuna-Rootsis väga ebatavaline. Metsa vanus ja majesteetlikkus ning maastiku metsik konfiguratsioon on see, mis annab sellele rahvuspargile iseloomu. Võiksime matkata 2,2 km pikkusel Stenkällerunduni matkarajal (u 2 t). Rada on lühike, kuid osa sellest kulgeb läbi raske maastiku. Rada algab ja lõpeb peasissepääsu juures ning on rahvuspargi populaarseim rada. See viib Stenkällat ümbritsevate suurte rändrahnudeni ja treppide abil tõuseb mägedesse, kust avaneb vaade kuni Vätterni järveni. Stenkälle ringilt kulgeb umbes 500 m pikkune ühendusrada Vitsandi ujumisranda. Sjötorpi on juba paarsada aastat iseloomustanud Göta kanal, laevatehase tegevus ja kalapüük. Sjötorpi, mida nimetatakse sageli Göta kanali ja Vänerni järve tõeliseks pärliks, külastavad igal suvel kümned tuhanded turistid, kes tulevad kogema laevatehase erilist atmosfääri, lüüsidega kanalit, paadisõitu ja päikeseloojangut Vänerni järve kohal. Lõunasöögi aeg. Göta kanal nn Rootsi sinine lint on üks Rootsi populaarsemaid vaatamisväärsusi ja seetõttu valiti see 2000. aastal üllatuslikult Rootsi aastatuhande ehitiseks. 190 km veeteed ja 58 lüüsi. Sjötorpi sissepääsu juures on suur mälestuskivi, kust võib lugeda: „Siit algab Göta kanal.“ Sjötorpi lähedal ei ole mitte ainult Göta kanali algus, vaid just siin algasid 1810. aastal tohutu projekti ehitustööd. Linnakeses asub ka Kanalimuuseum. Vanasse sadamahoidlasse rajatud muuseum jutustab Göta kanali ja Vänerni–Vätterni piirkonna paaditraditsioonidest. Majutus 2 järgnevat ööd Lidköpingis hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Tänane päev on looduses. Sõidame Hellekise mõisasse, mida mainis 1746. aastal botaanika isa Carl von Linné oma reisil Västergötlandi. Koht on olnud sajandite jooksul tuntud oma ilu ja vaikuse poolest. Mõisapark on endale nime teinud oma arvukate ja ebatavaliste lehtpuudega – pähkel, kastan, kurgimagnoolia ja hõlmikpuud. Seejärel külastame Alphemi arboreetumit. Kõik sai alguse 1903 aastal kui maapostiljon Frans Johan Gegerfeldt kolis koos naisega Alphemi. Järgmised 50 aasta veetis ta üle kogu maailma pärit haruldaste puude ja põõsaste istutamisega ning kivimüüride ja grottide loomisega. Ta hankis puud puukoolidest Rootsist ja välismaalt. Tänapäeval kasvab siin 300 erinevat puud ja põõsast. Siin asuv puumajake oli inspiratsiooniks Disneyle kääbusmaja jaoks Lumivalgekese filmi seitsmele pöialpoisile. Sõidame Västgöta tasandikul asuvasse Platabergeni geoparki. aastal nimetati see piirkond esimeseks UNESCO geopargiks Rootsis, suurusega 3690 km². Tasandikku raamib 15 ainulaadset laudmäge. Need ei ole väga kõrged ja võimsad, kuid pakatavad põnevatest lugudest meie planeedi arengu ja inimkonna ajaloo kohta. Ainulaadsed üksteise peale laotuvad erinevate kivimite kihtidega platoomäed jutustavad lugusid 150 milj aasta jooksul. Siin on mitmeid matkaradu, peab üle täpsustama, kuhu ja mida võtta.

Hommikusöök. Lidköping asub jõe suudmes Vänerni järve kallastel ja on saanud oma linnaõigused juba 1446. aastal – üks esimesi Västergötlandi sadamalinnu. Külastame Lidköpingi Rörstrandi portselanimuuseumi, kus sukeldume Rootsi portselaniajalukku alates 1726. aastast kuni tänapäevani. Seejärel sõidame Gunnebo mõisasse, mis on ehitatud John Halli poolt. Meie mõistes on see luksuslik suvemõis. Kõik joonestused ja sisekujundused on säilinud, mis andis võimaluse taastada mõisa kui kunagise kunstiteose. Näeme kaunist barokkaeda ja inglise aeda. Sõit Göteborgi, mille asutas 1621. aastal kuningas Gustav II Adolf – linn sai alguse Euroopa tähtsa sadama ja tööstuse keskusena. Sööme koos lõunat ja teeme linnaekskursiooni. Kala ja mereande müüv turuhall Feskekyrka on väärt sisse piilumist. aastal ehitatud hoone oli Victor von Gegerfelti arhitektuurieksperiment. Ta ammutas inspiratsiooni Norra puukirikutest ja Gooti kivikirikutest ning soovis ehitada sammasteta ruumi. Külastame Göteborgi Botaanikaaeda, mis on Põhja-Euroopa suurim botaanikaaed, mis võlub maitse- ja ravimtaimede, köögiviljaaia ning kiviktaimlaga. Jalutame linnapargis. Öömaja ***hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Sõidame Vänerni järve lõunatipus Göta jõe ääres asuvasse Trollhättanisse (Trolli müts), mis asutati võimsate jugade juurde. Piirkonnas on mitu juga, mis arvati olevat rajatud trollide poolt ja jõe saarekesed olevat trollide pead. 1800. aastal valmis esimene lüüs ja rajati elektrijaam. Lüüside avamine toimub väga harva (2025. aastal oli ainult 1 kord juulis). Tänapäeval asub linnas Trollywood, Rootsi filmide tootmiskoht. Lähedal on Älvrummeti looduskaitseala, mis ühendab koseala Göta jõe veekogude ääres asuvate lüüside alaga. Sealsetel matkaradadel saame teha u 2,5 km matka, mis ühendab metsarajad ja veeäärsed kohad. Nüüd jätkame teekonda põhjapoole Mårbacka mõisasse (av 11-16). Tere tulemast Selma Lagerlöfi koju! Armas mälestustemõis, mille on projekteerinud üks tolle aja suurimaid arhitekte. Siin köidavad meid kirjaniku loovus, lugude jutustamine ja tema maitse- ja sisekujundusmeel. Mõisa aed on aastaringselt rahulik ruum vaikuse, mõtiskluse ja kujutlusvõime jaoks. Seda kujundatakse järk-järgult selliseks nagu see oli Selma Lagerlöfi ajal. Sõidame Karlstadi, mis asub Vänerni järve ja Klarälveni suudmes, kannab sümboolset naeratavat päikeseembleemi ning on tuntud kui Rootsi üks päikesepaistelisem linn. Öömaja hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Teel lennuväljale külastame armast Mariefredi linna ja Gripsholmi lossi. aastatel rajas sellele kohale esimese kindluse riiginõunik Bo Jonsson Grip, kes andis ka lossile nime. Gustav Vasa algatatud töö praeguse lossi ehitamiseks algas 1537. aastal, kuid 18. sajandi lõpus lasi kuningas Gustav III teha ulatuslikke muudatusi. Sel perioodil rajati ka riiklik portreegalerii. Praegu on selle kogus 5000 portreed, mis kujutavad viimase 500 aasta kuulsaid isikuid. Gripsholmi lossis on mitu eri ajajärkudel kujundatud ruumi, millest silmapaistvamad on Gustav III teater ja Valge salong. Tegemist on ühe Rootsi olulisema renessanss-lossiga. Siin peegelduvad sajanditepikkused kuninglikud lood, valitsusvahetused ja vangistused. Näiteks oli siin vangistatud kuningas Erik XIV omaenda venna Johan III poolt. Sõit lennujaama. Otselend Stockholm-Tallinn kl 18.40-20.40. (NB! Kohalikud ajad! Lennuajad võivad muutuda, palun kontrollige paar päeva enne reisi.) Reis lõpeb Tallinna lennujaamas.