Reisikalender

Väljasõit Tartust kl 07.00 Vanemuise alumisest parklast, kl 07.45 Puhu risti Olerexi tanklast.

Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum asutati aastal 2001 ning see asub kindral Laidonerile kuulunud Viimsi mõisas, hoides seega ka kindral Johan Laidoneri pärandit. Muuseum tegeleb Eesti sõjanduse ajalooga seotud esemete ja materjalide väljaselgitamise, kogumise, säilitamise, uurimise ja üldsusele vahendamisega, samuti sõjaajaloolise uurimistööga ning rahvusvaheliste sidemete arendamisega teiste asjassepuutuvate asutustega. Sõjamuuseumi vastutusalas on ka kõik Eestis paiknevate sõjahaudadega seonduv. Sõjamuuseumi filiaalina tegutseb Tartus Kaitseväe akadeemia muuseum. Koosseisu kuulub ka Eesti sõjaväeorkester, mille ülesandeks on riiklikel tseremooniatel esinemine ja sõjaväemuusika kultuuri edendamine.

Koos giidiga tutvume sõjamuuseumi püsiekspositsiooni ja ajutiste näitustega, mis jutustavad loo Eestis peetud sõdadest, eestlaste ja teiste siinsete rahvaste teenistusest teiste riikide sõjavägedes ja mujal maailmas peetud sõdadest, millest Eesti elanikel on tulnud osa võtta. Külastame ka sõjatehnika angaari.

Jägala juga on kõige laiem looduslik juga Eestis. Asub ta Jägala jõe alamjooksul Jõelähtme vallas Harjumaal. Joa kõrgus on ligi 8 meetrit ja laius üle 50 meetri. Jägala jõgi (pikkusega 97 km) saab alguse Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külast, voolab läbi Kesk-Eesti Kõrvemaa soode ja suubub Soome lahes asuvasse Ihasalu lahte. Jägala jõe alamjooks joast kuni suudmeni on kalanduslikult üks väärtuslikumaid Eestis – siin leiduvad suured forelli- ja lõhevarud. Jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, kõrgeim neist 1,3 km kaugusel Linnamäe hüdroelektrijaama pais (kõrgus 11 m). Jõe suudmes Põhjarannikul 4,3 km kaugusel Jägala joast asub imelise vaatega rippsild. Ilusa ilmaga teeme joa ääres põgusa pildistamispeatuse.

Aru mõis on väike mõisakoht Kõrvemaal, kus pererahvas kohalikust toorainest käsitööveini valmistab ja külalisi vastu võtab. Veini kõrval on au sees kohalik toit alates kohapeal valminud suupistetest kuni gurmeeõhtusöökideni tippkokkadega. Teeme mõisatuuri tootmises, veinikeldris ja galeriis, kus igal hooajal on uus kunstinäitus. Seejärel on aeg lõunasöögiks ja veinide degusteerimiseks. Alustame pearoast, milleks on veisepada ahjukartulitega. Laual kohe ka suupistevaagnad ja 3-4 sorti veine pakutakse jooksvalt lõuna vältel. Ei puudu ka kohv/tee koos koogiga. Mõis kuulub Eesti Veinitee nimistusse, veinid kannavad Põhja-Eesti kohaliku toidu märgist.

Sadevälja aiandustalu asub Harjumaal, Kose vallas, Karla külas. Talu teadaolev ajalugu algab aastast 1866, kuid pärast osti-müügi lepingu sõlmimist 1891. aastal, läks talu Sepperite suguvõsa kätte. Sajandi jagu vintsutusi ning tänasteks omanikeks on Karla külast pärit sugulased. 2001.-2009. aastal renoveeriti talukoht täielikult, korrastati ümbrus ning rajati kollektsioonaed. Elama asuti siia 2009. aasta sügisel.Igal aastal on aeda istutanud kümneid ja kümneid erinevaid taimeliike ja -sorte. Tänaseks on neid üle 1000. Palju on uusi aedhortensia sorte, varjulisemates kohtades on erinevaid hosta sorte. Kuivajõe äärsele kalda-alale on rajatud iirise ja kõrreliste ala. Ent ega aed kunagi valmis ei saagi – ikka leitakse uusi põnevaid liike, mille sobivust aeda katsetada ja proovida. Pererahva jaoks on oluline sobitada taimmaterjal loodusesse, et säiliks ümbritseva alaga harmoonia. Kasvatatakse ja ka müüakse just neid taimi, mille külmakindluses ja sobivuses meie kliimasse ollakse ise kindlad. Töö on saanud ka väärilisi tunnustusi: Eesti Vabariigi peaministri tunnuskiri 2010. aastal ning 2012. aastal Eesti Vabariigi Presidendi Kauni Kodu tiitel ja Harju Maavalitsuse Harjumaa kaunima maakodu nimetus.

Sõit Puhu rist-Tartu.