Väljasõit Tallinnast kl 06.30 Rahvusraamatukogu eest parklast, Tartust kl. 9.00 Ahhaa keskuse parklast. Sõidame Laaksaare sadamasse. Laev Piirissaarele väljub kell 10.30.
Piirissaar on märgilise tähendusega pisike põnev saar, mis asub kultuuriliselt ja geograafiliselt täiesti kahe maailma piiril. Peipsi järves Suurjärve ja Lämmijärve piiril madalal künnisel paiknev saareke sai Piirissaare nime tõenäoliselt pärast Venemaa ja Rootsi vahel 1721 aastal sõlmitud Uusikaupungi rahulepingut, mil saar jäi kahe kubermangu piirile. Piirissaare esmamainimine leidis aset juba 1370 aastal – Pihkva kroonikas kirjeldati Tartu piiskopi ja Pihkva tüli ning selle käigus mainiti ka Piirissaart (tollal Žalatško). Hiljem on kirjalikes allikates märgitud saare nimeks veel ka Porka, Solsar, Klitsaar. Püsiasustus tekkis saarele 18 sajandil, kui saarele asusid elama Venemaalt kirikureformi eest pakku läinud vanausulised. Eestlastest elanikkonna moodustasid peamiselt Vene tsaariarmee 25-aastase teenistuse eest pagenud. Nii on Piirissaar olnud eestlaste ja venelaste koduks juba aastasadu ning vaatamata usulistele erinevustele on ikka hästi läbi saadud.
Männimetsaga kaetud saare idaosa on kõrgem ja siin paikneb ka Piirissaare kolm küla: Piiri, Tooni ja Saare. Saare loodeosas oli veel neljaski, Porka küla, kuid 1862 aasta suur torm sundis inimesed sealt põgenema, jättes nende elumajad vetevalla võimusesse. Lainete hävitustöö on Piirissaart aja jooksul aina väiksemaks kulutanud, kuid sellele vaatamata on Piirissaar endiselt Euroopa suuruselt neljanda järve suurim saar.
Piirissaar kuulub Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalana Natura 2000 loodus- ja linnualade hulka. Saare linnustik on liigirikas ja lindude arvukus eriti kõrge rändeperioodil. Märkimisväärne on samuti Piirissaare kahepaiksete liigirikkus – üheteistkümnest Eesti kahepaiksete liigist elab saarel kaheksa. Kogu saare 7,5 ruutkilomeetrit on looduskaitseala: siinsetes soodes leidub mitu punasesse raamatusse kantud konna- ja kärnkonnaliiki. Piirissaarel leidub veel teisigi kaitsealuseid kahepaikseid, samuti haruldasi linde ja taimi. Siinse kinnise kogukonna peamised tegevusalad on kalapüük ja juurvilja, eriti sibulate kasvatamine.
Üks Piirissaare eripärasid on läbi saare põhja-lõuna sihis kaevatud kanal, kus saab paadiga sõita. Laevatatav on lõunapoolne kanal ja sadam asub saare keskel.
Kohaliku omanäolise kultuurimaastiku ja saare puutumatu loodusega tutvumiseks piisab meile ühest päevast.
Piirissaarelt peeti ühendust maismaaga veel sada aastat tagasi lotjadega, mis seisid suvel saare lõunapoolsel küljel lõukas. Lodjale pääses lootsikuga. Oma sadamat hakati saarele rajama alles 1930-ndate paiku, kui Peipsil alustati riigi poolt veetaseme reguleerimist ja varem üleujutatud randades kaevati kraave ja kanaleid. Kanal kaevati ka Piirisaarele ning 1935-ndal süvendati seda ujuvsüvendiga. Sellele kanalile rajati paadisadam ja pärast sõda ka väiksemate mootorlaevade peatuskoht. Laevaliiklus toimus peamiselt Tartu-Piirissaare-Pihkva vahel. Saarel püüti kalu, need viidi Laaksaare ostupunkti, sibulaid saadeti liinilaeval Tartu turule. Olukorra parandamiseks ja pika veetee lühendamiseks ehitati kahekümne esimese sajandi algul mandrile, Piirissaarest 10 kilomeetri kaugusel asuvasse Laaksaare sadamasse väikelaevade sildumiseks kai, mida hakati kasutama regulaarliini tarbeks.
Saare suurimad vaatamisväärsused on sealsed kolm eriilmelist küla, siin on segu kaluri- ja arhailisest vanausuliste külakultuurist. Ja loomulikult on saarel väga põnev loodus – lihtne, kuid täis üllatusi. Kaks kolmandikku saarest moodustab madalsoo, kus leidub hulgaliselt taimeharuldusi.
Peale saarega tutvumismatka saate ennast ka Peipsi vette kasta (ujumisriided kaasa).
Lõunaks kalasupp, kook ja vanausuliste kombe kohaselt pakutakse lahkelt ka tassikest samovariteed koos piirissaare suhkruga.
Piirissaare muuseumis saame hea ülevaate saare ajaloost ning kohalikust elust. Muuseum kujutab endast vanausuliste tavapärast elamist. Lisaks on võimalik uurida vanu ning erilisi palveraamatuid ja ikoone.
Laev tagasi mandrile väljub kell 15.30. Sõit Tartu-Tallinn.
