Piirissaar on märgilise tähendusega pisike põnev saar, mis asub kultuuriliselt ja geograafiliselt täiesti kahe maailma piiril. Peipsi järves Suurjärve ja Lämmijärve piiril madalal künnisel paiknev saareke sai Piirissaare nime tõenäoliselt pärast Venemaa ja Rootsi vahel 1721 aastal sõlmitud Uusikaupungi rahulepingut, mil saar jäi kahe kubermangu piirile. Piirissaare esmamainimine leidis aset juba 1370 aastal – Pihkva kroonikas kirjeldati Tartu piiskopi ja Pihkva tüli ning selle käigus mainiti ka Piirissaart (tollal Žalatško). Hiljem on kirjalikes allikates märgitud saare nimeks veel ka Porka, Solsar, Klitsaar. Püsiasustus tekkis saarele 18 sajandil, kui saarele asusid elama Venemaalt kirikureformi eest pakku läinud vanausulised. Eestlastest elanikkonna moodustasid peamiselt Vene tsaariarmee 25-aastase teenistuse eest pagenud. Nii on Piirissaar olnud eestlaste ja venelaste koduks juba aastasadu ning vaatamata usulistele erinevustele on ikka hästi läbi saadud.
Männimetsaga kaetud saare idaosa on kõrgem ja siin paikneb ka Piirissaare kolm küla: Piiri, Tooni ja Saare. Saare loodeosas oli veel neljaski, Porka küla, kuid 1862 aasta suur torm sundis inimesed sealt põgenema, jättes nende elumajad vetevalla võimusesse. Lainete hävitustöö on Piirissaart aja jooksul aina väiksemaks kulutanud, kuid sellele vaatamata on Piirissaar endiselt Euroopa suuruselt neljanda järve suurim saar.
