Mulgimaaon kultuuriline piirkond Lõuna-Eestis, mis köidab meeli kaunite vahelduvate maastikega. Sama vaheldusrikas kui loodus, on ka kohalik kultuuripärand. Mulgimaa on ikka olnud rikas kant. “Mulgimaal seal on hea elada. Kõikjal ilus loodus, viljakandev maa. Sääl on uhked metsasalud, suured jõukad Eesti talud…” – kõik Mulgimaa väärtused on kaunitesse laulusõnadesse sisse kirjutatud. Mulgid on ajaloos tuntud jõukate talupoegadena, kes oma rikkuselt ei võistelnud mitte üksteise, vaid mõisnikega. Nad olid esimesed, kes pärast pärisorjusest vabanemist talud mõisnikelt päriseks ostsid. Mulkide kuulsa jõukuse aluseks olid viljakad maad ja 19 saj hoogustunud linakasvatus. Tänu majandustõusule suutsid mulgid anda oma lastele parema hariduse. Tänaseni on säilinud mulgi murdekeel, Eestimaal hästi tuntud mulgi kuub ja mulgi puder.
1.
Päev
Väljasõit kl 08.00 TallinnastVene Kultuurikeskuse eest (Mere pst 5). Külastame Heimtali mõisakompleksi. Heimtali mõis pärineb keskajast. Alates 1744. aastast kuulus mõis von Siversite aadliperekonnale, historitsistlik peahoone ehitati 1850ndatel aastatel, täna tegutseb seal kool. Heimtali mõisaansamblisse kuuluvad ka valitsejamaja, uue põneva lahenduse saanud haruldane ringtall ja kaunis nelja korstnatorniga viinaköök. Välisilmelt Londoni Towerit meenutav viinaköök on tegelikult mõisaaegne juustukoda. Heimtali muuseum asub vanas külakoolimajas, mis on kaunis maakiviehitis aastast 1864. Eriti rikkalik on muuseumis rahvusliku tekstiili kogu ning rahvakunsti-, kodukultuuri- ja kunstiaineline raamatukogu. Kompleksi juurde kuulub veel rida 19. sajandi hooneid, mis kokku moodustavad tervikliku kompleksi. Heimtali paelub oma loo ja erinevate näitustega. Muuseumi ja kogu kompleksi loojaks ja omanikuks on tekstiilikunstnik Anu Raud, kes aga kinkis muuseumi 2009. aastal Eesti Rahva Muuseumile.
Külastame Mulgi Savikoda Loodis, mille perenaine Leili tutvustab meile oma töid ja tegemisi. Võimalus kaasa osta sealseid mulgipäraseid tooteid! Loodi Püstmäe lehisepuistu on üks kõige parema kasvuga euroopa lehise puistu Eestis. Puistu on 1820. rajanud tolleaegne Loodi mõisa omanik Heinrich August v. Bock. Seeme pärines Saksamaalt Harzist. Seejärel ootab meid enam kui saja-aastase Kulla leerimaja/kihelkonnakooli taastatud hoone, mis pälvis 2017. aastal muinsuskaitseametilt tiitli – hästi restaureeritud mälestis. Majas tegutsevad täna Mulgimaaga seotud organisatsioonid ja raamatukogu. 1902 aastal valminud leerimaja täitis oma algset ülesannet kuni Eesti Vabariigi loomiseni, seejärel muutus hoone koolimajaks. Lihtsa luksuse eest peab tegelikult tänama 19. sajandi lõpu ja toonase sajandivahetuse Mulgimaa talude peremehi. Sel perioodil oli talusid ehitades komme eeskujuks võtta mõisnikke, kelle elustiili jäljendati muude aspektide kõrval ka eluruumide sisustamises.
Halliste luteri kirik on Eesti ilusamaid ja huvitavamaid. Erinevate sõdade käigus palju kannatada saanud Halliste kirik sai tänase ilme 1991. aastal kohaliku algatuse toel. Pärast 1959 aasta põlengut seisis kirik 30 aastat varemeis. Praeguse kivikiriku vanemad osad pärinevad 15 sajandist. Halliste kirikut külastades on võimalus näha Eesti kunstniku Jüri Arraku altarimaali „Kristus“. Kirikul on pühakodades harvaesinev musta värvi lagi. Kiriku lähedal, Halliste kalmistust üle tee asub renoveeritud Annatare, kus on toimunud mitmeid kontserte ja näitemänge. Hoone oli ehitatud kirikumõisa aidaks. Kiriku lähedal on 1776. a. rajatud Halliste surnuaed, mis on suurim Viljandi maakonna maakalmistu. Kalmistu lääneosas puhkavad August Kitzbergi vanemad – Peeter ja Leena Kitzbergid. Nende kalm on Abja paruni Stackelbergi matmispaigast kümmekond meetrit lõuna pool. Kalmistu kabelist umbes 30 m loode pool kivipostidele kinnitatud raudlatiga piiratud perekonna matmispaika on maetud “Kauka jumala” Mogri Märdi prototüüp Lopa Märt Erg ja ta naine Elts – “Kauka jumala” Mogri perenaise prototüüp. Kabelist lõuna pool, samuti raudlatiga piiratud avaral matmispaigal puhkab “Kauka jumala” Miili algkuju Kadri Naarits ja sama draama noore Märdi prototüüp Songa Hans Erg. Kabeli ees on kauaaegse Paistu kihelkonnakooli juhataja Peeter Ruubeli, koorilauluna tuntuks saanud luuletuse “Kaunimad laulud pühendan sul” autor.
Pajumäe talu võrsumine algas 1989 aastal isatalu taastamisega. Aastakümnetega on peretalust kasvanud üks Eesti tuntumaid mahepiimatoodete pakkujaid. Tutvume taluga ja proovime järele nende tooteid – kohupiimad, jogurtid ja juustud. Võimalus kohalikke tooteid kaasa osta. Abja-Paluoja. Nüüd vaatame natuke ringi soome-ugri kultuuripealinnas 2021. Lõunasöök … (ettetellimisel, lisatasu eest)
Karksi-Nuia piiril, ürgoru serval puhkab skulptuurina jalgu kirjanik August Kitzberg, üks oma aja tuntumaid näitekirjanikke. Mulgimaa kirjamehele püstitati 1990 Karksi ürgoru servale mälestusmärk ümberkaudsete ettevõtete ja majandite rahalisel toel. Skulptor on Jaak Soans. Just tänu Kitzbergi teostele teame tänapäeval palju mulkide, siitkandist pärit ja linakasvatusega jõukaks saanud talumeeste kultuurist ja elu-olust. Karksi ürgorg on üks kaunimaid ja tuntumaid paiku Viljandimaal. Mööda käänulist teed sõites paistab üle Linnaveski paisjärve Karksi linnusemägi ehk kantsimägi. Arvatakse, et looduslikult hästi kaitstud järsunõlvalisel mäel asus enne ristirüütlite vallutusi ka eestlaste linnus. Siit avanevad maalilised vaated 13. sajandil rajatud Karksi ordulinnuse varemetele (linnus hävis Põhjasõjas 1708) ja Karksi viltusele kirikule. 18. sajandil kiriku ehitamisel kasutati ära osa linnusemüüri, mis jäi kiriku üheks seinaks, tänaseks on aga kirik viltu vajanud ja on meie oma “Pisa torn”. Taagepera mõisakompleks on eriline paik – siin põimuvad põnev arhitektuur, elegantsus, maamiljöö, ajalugu ja tänapäev. Võimsa juugendstiilis lossi lasi oma elupaigaks ehitada parun Hugo von Stryk juba rohkem kui sada aastat tagasi. Otto Wildau projekteeritud mõisahoone valmis 1912. 1920ndatel kohaldati mõis kopsusanatooriumiks ja 1930ndate lõpus valmis lossi kõrval Alar Kotli projekti järgi uus funktsionalistlik hoone. Uuenenud lossikompleksis tegutseb täna Lossispaa Wagenküll koos juugendstiilis lossi, à la carte restorani, luksusliku spaa, 1930-ndate stiilis hotellimaja, pargi ja erinevate vabaaja veetmise võimalustega.
Mulgi elamuskeskus. 2023 kevadel avatav kompleks on mulgi maamärk ja identiteedi kandja. Elamuskeskuses saab ülevaate Mulgimaa ajaloost, inimestest ja ettevõtmistest. Seda kompleksi lihtsalt peab ise nägema! Helme ordulinnus paiknes kahe vallikraaviga eraldatud looduslikul neemikul. Arvatavasti 14. sajandi esimesel poolel ehitatud muistne linnus hävis 1658. Osaliselt on säilinud kõrged aknaavadega maakivimüürid. Ordulinnuse varemete konserveerimine sai alguse 2011. aastal ning kestab vaheaegadega tänaseni. Tõrvalinna uue keskväljaku puhul on esikohale tõstetud jalakäijate mugavus ning vaba aja veetmise võimalused. Ligemale 13 000 ruutmeetril laiuval väljakul on suurem osa ruumist jalutusradade ja tegevusplatside päralt. Tõrva keskväljak kulgeb ajaloolisest kõrtsihoonest kuni Tõrva raekojani ja tõrvaahjuni ja sealt mõttelise osana edasi Veskijärvele. Maaliline Veskijärv koos kaarsillaga on armastatud pildistamise paik. Oma praeguse näo sai Kärstna mõisasüda üle-eelmisel sajandivahetusel, kui noor mõisahärra Kurt von Anrep mõisa juhtimise enda peale võttis. Neoklassitsistlikus stiilis peahoone on ümbritsetud kauni pargiga. Jalutame pargis ja sirutame selga enne pikka tagasisõitu! Sõit Tallinna.
NB! Meie reisiprogrammid on koostatud 2023. a. seisuga. Kuna uue olukorra tõttu muutuvad sihtkohtades sageli reeglid ja nõuded, siis võib juhtuda, et need ei võimalda meil enam külastada mõnda programmis märgitud paika või vaatamisväärsust. Sel juhul oleme sunnitud programmi muutma ja võimalusel pakkuma alternatiive vastavalt reisi ajal kehtivatele reeglitele, nõuetele jms. Samuti võivad muutuda nõuded sihtriiki sisenemiseks ja sealt naasmiseks.
Tartu büroo:Tallinna büroo:Pärnu büroo:Panga rekvisiidid:
Ülikooli 4, (+372) 734 4207, tartu@tensireisid.ee
Estonia pst 5a, (+372) 670 3000, tallinn@tensireisid.ee
Ringi 10, (+372) 442 6300, parnu@tensireisid.ee
TENSI-REISID AS, EE902200221005109167 (Swedbank)
Päev Mulgimaal
27.07.2024 - 27.07.2024
Korduvreisija soodushind:
79 €
Hind:
89 €
Vabu kohti:Saadaval
Giid:
Kaja Allilender
Mulgimaaon kultuuriline piirkond Lõuna-Eestis, mis köidab meeli kaunite vahelduvate maastikega. Sama vaheldusrikas kui loodus, on ka kohalik kultuuripärand. Mulgimaa on ikka olnud rikas kant. “Mulgimaal seal on hea elada. Kõikjal ilus loodus, viljakandev maa. Sääl on uhked metsasalud, suured jõukad Eesti talud…” – kõik Mulgimaa väärtused on kaunitesse laulusõnadesse sisse kirjutatud. Mulgid on ajaloos tuntud jõukate talupoegadena, kes oma rikkuselt ei võistelnud mitte üksteise, vaid mõisnikega. Nad olid esimesed, kes pärast pärisorjusest vabanemist talud mõisnikelt päriseks ostsid. Mulkide kuulsa jõukuse aluseks olid viljakad maad ja 19 saj hoogustunud linakasvatus. Tänu majandustõusule suutsid mulgid anda oma lastele parema hariduse. Tänaseni on säilinud mulgi murdekeel, Eestimaal hästi tuntud mulgi kuub ja mulgi puder.
1.
Päev
Väljasõit kl 08.00 TallinnastVene Kultuurikeskuse eest (Mere pst 5). Külastame Heimtali mõisakompleksi. Heimtali mõis pärineb keskajast. Alates 1744. aastast kuulus mõis von Siversite aadliperekonnale, historitsistlik peahoone ehitati 1850ndatel aastatel, täna tegutseb seal kool. Heimtali mõisaansamblisse kuuluvad ka valitsejamaja, uue põneva lahenduse saanud haruldane ringtall ja kaunis nelja korstnatorniga viinaköök. Välisilmelt Londoni Towerit meenutav viinaköök on tegelikult mõisaaegne juustukoda. Heimtali muuseum asub vanas külakoolimajas, mis on kaunis maakiviehitis aastast 1864. Eriti rikkalik on muuseumis rahvusliku tekstiili kogu ning rahvakunsti-, kodukultuuri- ja kunstiaineline raamatukogu. Kompleksi juurde kuulub veel rida 19. sajandi hooneid, mis kokku moodustavad tervikliku kompleksi. Heimtali paelub oma loo ja erinevate näitustega. Muuseumi ja kogu kompleksi loojaks ja omanikuks on tekstiilikunstnik Anu Raud, kes aga kinkis muuseumi 2009. aastal Eesti Rahva Muuseumile.
Külastame Mulgi Savikoda Loodis, mille perenaine Leili tutvustab meile oma töid ja tegemisi. Võimalus kaasa osta sealseid mulgipäraseid tooteid! Loodi Püstmäe lehisepuistu on üks kõige parema kasvuga euroopa lehise puistu Eestis. Puistu on 1820. rajanud tolleaegne Loodi mõisa omanik Heinrich August v. Bock. Seeme pärines Saksamaalt Harzist. Seejärel ootab meid enam kui saja-aastase Kulla leerimaja/kihelkonnakooli taastatud hoone, mis pälvis 2017. aastal muinsuskaitseametilt tiitli – hästi restaureeritud mälestis. Majas tegutsevad täna Mulgimaaga seotud organisatsioonid ja raamatukogu. 1902 aastal valminud leerimaja täitis oma algset ülesannet kuni Eesti Vabariigi loomiseni, seejärel muutus hoone koolimajaks. Lihtsa luksuse eest peab tegelikult tänama 19. sajandi lõpu ja toonase sajandivahetuse Mulgimaa talude peremehi. Sel perioodil oli talusid ehitades komme eeskujuks võtta mõisnikke, kelle elustiili jäljendati muude aspektide kõrval ka eluruumide sisustamises.
Halliste luteri kirik on Eesti ilusamaid ja huvitavamaid. Erinevate sõdade käigus palju kannatada saanud Halliste kirik sai tänase ilme 1991. aastal kohaliku algatuse toel. Pärast 1959 aasta põlengut seisis kirik 30 aastat varemeis. Praeguse kivikiriku vanemad osad pärinevad 15 sajandist. Halliste kirikut külastades on võimalus näha Eesti kunstniku Jüri Arraku altarimaali „Kristus“. Kirikul on pühakodades harvaesinev musta värvi lagi. Kiriku lähedal, Halliste kalmistust üle tee asub renoveeritud Annatare, kus on toimunud mitmeid kontserte ja näitemänge. Hoone oli ehitatud kirikumõisa aidaks. Kiriku lähedal on 1776. a. rajatud Halliste surnuaed, mis on suurim Viljandi maakonna maakalmistu. Kalmistu lääneosas puhkavad August Kitzbergi vanemad – Peeter ja Leena Kitzbergid. Nende kalm on Abja paruni Stackelbergi matmispaigast kümmekond meetrit lõuna pool. Kalmistu kabelist umbes 30 m loode pool kivipostidele kinnitatud raudlatiga piiratud perekonna matmispaika on maetud “Kauka jumala” Mogri Märdi prototüüp Lopa Märt Erg ja ta naine Elts – “Kauka jumala” Mogri perenaise prototüüp. Kabelist lõuna pool, samuti raudlatiga piiratud avaral matmispaigal puhkab “Kauka jumala” Miili algkuju Kadri Naarits ja sama draama noore Märdi prototüüp Songa Hans Erg. Kabeli ees on kauaaegse Paistu kihelkonnakooli juhataja Peeter Ruubeli, koorilauluna tuntuks saanud luuletuse “Kaunimad laulud pühendan sul” autor.
Pajumäe talu võrsumine algas 1989 aastal isatalu taastamisega. Aastakümnetega on peretalust kasvanud üks Eesti tuntumaid mahepiimatoodete pakkujaid. Tutvume taluga ja proovime järele nende tooteid – kohupiimad, jogurtid ja juustud. Võimalus kohalikke tooteid kaasa osta. Abja-Paluoja. Nüüd vaatame natuke ringi soome-ugri kultuuripealinnas 2021. Lõunasöök … (ettetellimisel, lisatasu eest)
Karksi-Nuia piiril, ürgoru serval puhkab skulptuurina jalgu kirjanik August Kitzberg, üks oma aja tuntumaid näitekirjanikke. Mulgimaa kirjamehele püstitati 1990 Karksi ürgoru servale mälestusmärk ümberkaudsete ettevõtete ja majandite rahalisel toel. Skulptor on Jaak Soans. Just tänu Kitzbergi teostele teame tänapäeval palju mulkide, siitkandist pärit ja linakasvatusega jõukaks saanud talumeeste kultuurist ja elu-olust. Karksi ürgorg on üks kaunimaid ja tuntumaid paiku Viljandimaal. Mööda käänulist teed sõites paistab üle Linnaveski paisjärve Karksi linnusemägi ehk kantsimägi. Arvatakse, et looduslikult hästi kaitstud järsunõlvalisel mäel asus enne ristirüütlite vallutusi ka eestlaste linnus. Siit avanevad maalilised vaated 13. sajandil rajatud Karksi ordulinnuse varemetele (linnus hävis Põhjasõjas 1708) ja Karksi viltusele kirikule. 18. sajandil kiriku ehitamisel kasutati ära osa linnusemüüri, mis jäi kiriku üheks seinaks, tänaseks on aga kirik viltu vajanud ja on meie oma “Pisa torn”. Taagepera mõisakompleks on eriline paik – siin põimuvad põnev arhitektuur, elegantsus, maamiljöö, ajalugu ja tänapäev. Võimsa juugendstiilis lossi lasi oma elupaigaks ehitada parun Hugo von Stryk juba rohkem kui sada aastat tagasi. Otto Wildau projekteeritud mõisahoone valmis 1912. 1920ndatel kohaldati mõis kopsusanatooriumiks ja 1930ndate lõpus valmis lossi kõrval Alar Kotli projekti järgi uus funktsionalistlik hoone. Uuenenud lossikompleksis tegutseb täna Lossispaa Wagenküll koos juugendstiilis lossi, à la carte restorani, luksusliku spaa, 1930-ndate stiilis hotellimaja, pargi ja erinevate vabaaja veetmise võimalustega.
Mulgi elamuskeskus. 2023 kevadel avatav kompleks on mulgi maamärk ja identiteedi kandja. Elamuskeskuses saab ülevaate Mulgimaa ajaloost, inimestest ja ettevõtmistest. Seda kompleksi lihtsalt peab ise nägema! Helme ordulinnus paiknes kahe vallikraaviga eraldatud looduslikul neemikul. Arvatavasti 14. sajandi esimesel poolel ehitatud muistne linnus hävis 1658. Osaliselt on säilinud kõrged aknaavadega maakivimüürid. Ordulinnuse varemete konserveerimine sai alguse 2011. aastal ning kestab vaheaegadega tänaseni. Tõrvalinna uue keskväljaku puhul on esikohale tõstetud jalakäijate mugavus ning vaba aja veetmise võimalused. Ligemale 13 000 ruutmeetril laiuval väljakul on suurem osa ruumist jalutusradade ja tegevusplatside päralt. Tõrva keskväljak kulgeb ajaloolisest kõrtsihoonest kuni Tõrva raekojani ja tõrvaahjuni ja sealt mõttelise osana edasi Veskijärvele. Maaliline Veskijärv koos kaarsillaga on armastatud pildistamise paik. Oma praeguse näo sai Kärstna mõisasüda üle-eelmisel sajandivahetusel, kui noor mõisahärra Kurt von Anrep mõisa juhtimise enda peale võttis. Neoklassitsistlikus stiilis peahoone on ümbritsetud kauni pargiga. Jalutame pargis ja sirutame selga enne pikka tagasisõitu! Sõit Tallinna.
NB! Meie reisiprogrammid on koostatud 2023. a. seisuga. Kuna uue olukorra tõttu muutuvad sihtkohtades sageli reeglid ja nõuded, siis võib juhtuda, et need ei võimalda meil enam külastada mõnda programmis märgitud paika või vaatamisväärsust. Sel juhul oleme sunnitud programmi muutma ja võimalusel pakkuma alternatiive vastavalt reisi ajal kehtivatele reeglitele, nõuetele jms. Samuti võivad muutuda nõuded sihtriiki sisenemiseks ja sealt naasmiseks.
Panga rekvisiidid: TENSI-REISID AS a/a EE902200221005109167 (Swedbank)
Jälgi meid ka sotsiaalmeedias:
Soovid teateid uutest reisidest ja eripakkumistest?
Liitu uudiskirjaga siin!
uudiskiri
Veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsised on vajalikud teie kasutajamugavuse ning veebikülastusstatistika eesmärgil. Veebilehe kasutamise jätkamisel nõustute küpsiste privaatsustingimustega! Privaatsuspoliitika tingimusi näete siit.