Reisikalender

Väljasõit kl 08.00 Tallinnast Vene Kultuurikeskuse eest (Mere pst 5).  Külastame Heimtali mõisakompleksi. Heimtali mõis pärineb keskajast, mil ta oli Karksi linnusele alluv ordumõis. Alates 1744. aastast kuulus mõis von Siversite aadliperekonnale, historitsistlik peahoone ehitati 1850ndatel aastatel, täna tegutseb seal kool. Heimtali mõisaansamblisse kuuluvad ka valitsejamaja, haruldane ringtall ja kaunis nelja korstnatorniga viinaköök. Välisilmelt Londoni Towerit meenutav viinaköök, tegelikult mõisaaegne juustukoda. Heimtali muuseum asub vanas külakoolimajas, mis on kaunis maakiviehitis aastast 1864. Püsinäitus Heimtali muuseumi mitmekihilistest kogudest kätkeb endas nii saja-aasta taguseid koolikombeid, vanu dokumente kui ka lähiümbrusest pärit tööriistu. Eriti rikkalik on aga rahvusliku tekstiili kogu ning rahvakunsti-, kodukultuuri- ja kunstiaineline raamatukogu. Paistu kihelkonna tuntumaid elanikke on tekstiilikunstnik Anu Raud, kes on kujundanud Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseumi püsinäituse ja loonud sinna loomeinimeste keskuse. Heimtali paelub oma loo ja näitustega. Kindlasti on tegemist Mulgimaa uhkusega, sest kätkeb nii suurt ja olulist osa sealsest ajaloost. Muuseumi endine omanik Anu Raud kinkis selle 2009 aastal Eesti Rahva Muuseumile.

Külastame Mulgi Savikoda Loodis, mille perenaine Leili tutvustab meile oma töid ja tegemisi. Loodi Looduspargi põhjaosa moodustab Viljandi ürgorg, mida peetakse Sakala vanimaks ürgoruks.

Seejärel ootab meid enam kui saja-aastase Kulla leerimaja/kihelkonnakooli taastatud hoone, mis pälvis 2017 aastal muinsuskaitseametilt tiitli – hästi restaureeritud mälestis. Nii näiteks on hoones säilitatud vanad laed, mitu akent ja kuus ust ning isegi kunagi aknalaudadele kriibitud sõnad. Majas tegutsevad praegu vallavalitsus ja raamatukogu. 1902 aastal valminud leerimaja täitis oma algset ülesannet kuni Eesti Vabariigi loomiseni, seejärel muutus hoone koolimajaks. Täna võib peale pikka ja põhjalikku restaureerimistööd nimetada seda üheks kaunimaks vallamajaks ja maa-raamatukoguks Eestis. Lihtsa luksuse eest peab tegelikult tänama üle-eelmise sajandivahetuse Mulgimaa talude peremehi. Sel perioodil oli talusid ehitades komme eeskujuks võtta mõisnikke, kelle elustiili jäljendati muude aspektide kõrval ka eluruumide sisustamises.

Halliste luteri kirik on Eesti ilusamaid ja huvitavamaid. Erinevate sõdade käigus palju kannatada saanud Halliste kirik sai tänase ilme 1991 aastal kohaliku algatuse toel. Pärast 1959 aasta põlengut seisis kirik 30 aastat varemeis. Praeguse kivikiriku vanemad osad pärinevad 15 sajandist. Halliste kirikut külastades on võimalus näha Eesti kunstniku Jüri Arraku altarimaali „Kristus“. Kirikul on pühakodades harvaesinev musta värvi lagi. Kiriku lähedal, Halliste kalmistust üle tee asub renoveeritud Annatare, kus on toimunud mitmeid kontserte ja näitemänge. Hoone oli ehitatud kirikumõisa aidaks.

Pajumäe talu võrsumine algas 1989 aastal isatalu taastamisega. Aastakümnetega on peretalust kasvanud üks Eesti tuntumaid mahepiimatoodete pakkujaid. Tutvume taluga ja proovime järele nende tooteid – kohupiimad, jogurtid ja juustud. Võimalus ka kaasa osta.

Abja-Paluoja. Lõunasöök Mulgi kõrtsis (ettetellimisel, lisatasu eest). Nüüd vaatame natuke ringi soome-ugri kultuuripealinnas 2021.

Karksi ürgorg on üks kaunimaid ja tuntumaid paiku Viljandimaal. Mööda käänulist teed sõites paistab üle Linnaveski paisjärve Karksi linnusemägi ehk kantsimägi. Arvatakse, et looduslikult hästi kaitstud järsunõlvalisel mäel asus enne ristirüütlite vallutusi ka eestlaste linnus.

Karksi-Nuia piiril, ürgoru serval puhkab skulptuurina jalgu kirjanik August Kitzberg, üks oma aja tuntumaid näitekirjanikke. Viljandimaal Laatre vallas sündinud kirjamehele püstitati 1990 aastal Karksi ürgoru servale mälestusmärk ümberkaudsete ettevõtete ja majandite finantseerimisel, skulptoriks Jaak Soans. Just tänu Kitzbergi teostele teame tänapäeval palju mulkide, siitkandist pärit ja linakasvatusega jõukaks saanud talumeeste, kultuurist ja elu-olust.

Wagenkülli mõisakompleks. Taagepera loss on eriline paik – siin põimuvad elegantsus, maamiljöö, ajalugu ja tänapäev. Võimsa juugendstiilis lossi lasi oma elupaigaks ehitada parun Hugo von Stryk juba rohkem kui sada aastat tagasi. Otto Wildau projekteeritud mõisahoone valmis 1912. 1920ndatel kohaldati mõis kopsusanatooriumiks ja 1930ndate lõpus valmis härrastemaja lähedusse Alar Kotli projekti järgi uus funktsionalistlik hoone. Uuenenud lossikompleks on unikaalne miljööväärtuslik ala, kuhu kuulub juugendstiilis loss, à la carte restoran, luksuslik spaa, 1930-ndate stiilis hotell ja erinevad vabaaja veetmise võimalused.

Väike jalutuskäik ning pilt Tulevasele Mulgi elamuskeskusele.

Helme ordulinnuse varemed kõrguvad järsul künkal. Arvatavasti 14 sajandi esimesel poolel ehitatud muistsest kindlusest on osaliselt säilinud kõrged aknaavadega maakivimüürid.

Tõrva uue keskväljaku puhul on esikohale tõstetud jalakäijate mugavus ning vaba aja veetmise võimalused. Ligemale 13 000 ruutmeetril laiuval väljakul on suurem osa ruumist jalutusradade ja tegevusplatside päralt. Haljastustöid tehti 5000 ruutmeetril, istutati peaaegu 2000 puud ja põõsast. Tõrva keskväljak kulgeb ajaloolisest kõrtsihoonest kuni Tõrva raekojahooneni ja sealt mõttelise osana edasi Veskijärvele.

Oma praeguse näo sai Kärstna mõisasüda üle-eelmisel sajandivahetusel, kui noor mõisahärra Kurt von Anrep mõisa juhtimise enda peale võttis. Neoklassitsistlikus stiilis peahoone on ümbritsetud kauni pargiga. Mõisasüdamest läänes asub 136 meetri kõrgune Kärstna mägi, ümbruskonna üks kõrgemaid paiku, millelt avaneb avar vaade ida suunas kuni Vooremaa küngasteni. 1830ndatel rajasid Anrepid mäe tippu oma perekonnakalmistu koos kabeliga. Asjatundjad peavad seda Eesti üheks suuremaks ja terviklikumalt säilinud mõisarahulaks. Siin asub Eesti üks kaunimaid klassitsistlikke kunstiteoseid – Anrepi lõvi. Võimsal rändrahnul puhkava lõvi pronksskulptuur kehastab Vene sõjaväes teeninud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepi sõjamehevaprust. H.R. von Anrep oli silmapaistvalt andekas väejuht ning tsaar Aleksander I nägi temas tulevast armee ülemjuhatajat. Paraku langes kindralleitnant 1807 aastal Mohrungeni lahingus Napoleoni vastu võideldes. Ta põrm toodi kodukohta ja maeti Anrepitele kuulunud mõisa maamulda suure kivi ette. Lõvi skulptuuri lasi 1844 püstitada Anrepi poeg ratsaväekindral Joseph Carl von Anrep. Rahvasuu räägib, et kuju olevat valatud vaenlaselt võidetud suurtükkidest, ent tegemist on ilmselt legendiga. Kuju on modelleerinud saksa skulptor Christian Daniel Rauch ja see on valatud Berliini kuninglikus valukojas.

Sõit Tallinna. Hilisõhtul jõuame koju.