Reisikalender

Väljasõit Tartust kl 07.00 Vanemuise alumisest parklast ja Tallinnast kl 09.30 Lennujaama juurest trammipeatuse parklast. Jõuame krahv Benkendorfi poolt 1830-ndatel rajatud (hiljem Volkonskitele kuulunud) huvitava arhitektuuriga Keila-Joa mõisasse. See on neogooti stiilis ajalooline Eestimaa rüütlimõis, mille härrastemaja asub jõe idakaldal. 1856. aastast kuni võõrandamiseni 1919. aastal kuulus see Volkonskite perekonnale. Nõukogude ajal kasutas mõisa sõjavägi. Meie päevini on säilinud nii peahoone kui ka enamik kõrvalhooneid. Mõis ärkas uuele elule aastal 2015, mil pärast põhjalikku renoveerimist avati taas külalistele oma uksed. Kolm aastat hiljem alustas tööd butiikhotell, kus on ajastutruult ja stiilselt sisustatud luksuslikud sviidid, suurepärane restoran, põnev muuseum ja hästi valitud veinidega veinikelder. Tänapäeval toimuvad selles imelises lossis kaunid kontserdid, mõisa muuseum Scloss Fall on külalistele alati avatud. Edasi suundume Arvo Pärdi Keskusesse, kus on helilooja isikuarhiiv. See on loominguline kohtumispaik kõigile, kes tunnevad huvi tema muusika ja mõttemaailma vastu. Arvo Pärt on juba mitmendat aastat järjest maailma enim esitatud nüüdishelilooja. Arvo Pärdi Keskuse uue hoone arhitektid on Hispaania arhitektuuribüroost, kelle võistlustöö „Tabula“ on nende endi sõnul inspireeritud helilooja muusikast. Kohaliku giidi saatel tutvume selle põneva majaga ning saame näha ka lühidokumentaali heliloojast endast. Kerge lõunasöök (ettetellimisel, lisatasu eest). Sõidame Haapsallu. Kuurortlinn Haapsalu mõjub oma väljapeetud stiiliga justkui killuke teisest ajastust. Puitpitsiline arhitektuur vanalinnas, kaunis rannapromenaad, õdusad kohvikud, soe merevesi ja kuulus ravimuda. Jalutame piiskopilinnuse õuel. Linnus on 13. sajandist pärinev arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks. Just siin elab Eesti kuulsaim kummitus Valge Daam! Oluline vaatamisväärsus on linnuse lõunatiivas asuv katedraal, mida on esmakordselt kirjalikult mainitud juba aastal 1279. aastal. Jalutuskäik linnas: Toomkirik, endine raekojahoone, Jaani kirik, Peeter I maja, Ilon Wiklandi lapsepõlvekodu, Promenaadi rand, Kuursaal, nn. Holmid koos Tšaikovski pingiga. Soovijatele õhtusöök hotelli restoranis (ettetellimisel, lisatasu eest). Öömaja Hestia SPA hotellis (2-sed toad). Hinna sees on vaba sissepääs vee- ja saunaspaasse L-P kell 9–22. Vee- ja saunaspaas saab lõõgastuda mitmel erineval viisil. Veemõnusid saad nautida lainetavas ujumisbasseinis, lõõgastavas päikeselises kuumaveevannis, tormises mullivannis ja voolavas lõõgastusbasseinis. Viie erineva sauna hulgast leiab igaüks oma lemmiku. On nii äkilisemat, udust ja niisket, kuuma ja meelelist ning soola ja muda.

Hommikusöök. Sõidame Rohukülast praamiga Vormsile. See põneva ajalooga salapärane ja külalislahke saar pakub oma puutumatu loodusega rohket avastamisrõõmu igal aastaajal. Vormsi on suuruselt neljas saar Eestis (93 km²), kuuludes Lääne maakonda ja moodustades iseseisva Vormsi valla. Mandrist lahutab Vormsit kitsas veeriba – Voosi kurk ja Hiiumaast – laiem Hari kurk. Peamisteks tegevusaladeks on turism, põllu- ja metsamajandus ning kalapüük. Vormsis elas enne II maailmasõda umbes 2500 inimest, enamik neist rannarootslased. Rootslased elasid saarel 1944. aastani, mil koos Rootsi tagasi mindi. Vormsi rannarootsi minevikust annavad tunnistust ka saare võõrakõlalised kohanimed, Püha Olavi kirik ja kalmistu rõngasristid. Hea ülevaate Vormsi ajaloost saate Vormsi Talumuuseumis. Talumuuseumis on taastatud rannarootsi talu koos kõige seal leiduvaga. Seda on tehtud nii fotode ja kirjalike allikate kui ka Vormsil sündinud ja sõja ajal Rootsi põgenenud rannarootslaste mälestuste põhjal. Muuhulgas võib siit leida maitsekalt renoveeritud rookatustega hooneid, fotonäitusi ja suurt hulka tarbeesemeid. Lisaks toimib ka traditsiooniline suitsusaun, mis on uuesti üles ehitatud. 14. sajandist pärit Vormsi kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis. Rõngasriste hakati saarel kasutama 17. sajandil. Vanim säilinud rist on 1743. aastast, noorim 1923-ndast. Kirikuaia sissekäigu juures näeb 2. juunil 1929 püstitatud Vabadussõja mälestussammast. See on üks väheseid mälestusmärke, mis nõukogude ajal püsima jäi. Ausammas on kohalikust raudkivist ning sellele on kantud 1919. aastal Vabadussõjas langenud kolme vormsilase nimed: J. Liljebäck, H. Timmerman ja L. Sträng. Lõunasöök (ettetellimisel, lisatasu eest). Saare looderanniku kõrgeimal kaldal asuv Saxby on tuntud tänu majakale ning iga Vormsi külastaja saab soovi korral ronida majaka tippu ja nautida vaadet ümbruskonnale. Tuletorn on Eesti esimene monteeritud nn. Gordoni süsteemi malmplaatidest tuletorn ja ühtlasi Vormsi vanim tuletorn. Praamsõit Sviby sadamast tagasi mandrile. Sõit Tallinn-Tartu.