Reisikalender

Kogunemine Tallinna lennujaamas infoletist vasakul oleva kassa juures kl 04.15. Lend Tallinn-Riia kl 05.45-06.35, Riia-Pariis kl 07.20-09.10 (NB! kohalikud ajad. Palun kontrollige lennuaegu paar päeva enne reisi). Sõidame Giverny’sse. Külastame Monet’ aedu. Kunstniku rajatud aiad ja vesiroositiik jaapani sillakesega olid ta maapealseks paradiisiks, siit ammutas ta inspiratsiooni oma loominguks. Aed koosneb kahest osast. Majalähedane värvikirev lilleaed, kus kasvavad roosid, moonid, tulbid, iirised, mungalilled… Ja teine, vabaplaneeringuga aed, kus on tiik koos wisteriate, pajude ja vesiroosidega. Just siin maalis Monet oma kuulsa vesiroosiseeria. Lõunasöök (lisatasu eest, ettetellimisel). Teekond jätkub Normandia ranniku suunas. Õhtune jalutuskäik Fougeres’i linnakeses. Näeme väljastpoolt vana kindluslossi keerukat moodustist – tornid, tornikesed, müürid, hambulised katuseharjad. Linnapark lillekella, terrasside ja purskkaevudega. See oli V. Hugo ja H. de Balzaci lemmiklinnake. See oli mitmete nende teoste tegevuspaigaks. Öömaja ***hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök rootsi lauas. Päev Normandia maakonnas – omapärane piirkond oma tüüpilise arhitektuuri, roheliste põldude ja õunaaedadega. Võtame suuna Normandia ja Bretagne’i piiril merest kerkiva ilmutuse, 80 m kõrguse hiigelsuure graniitkalju tipus oleva Mont-Saint Micheli kloostri poole. See taeva ja mere vahel asuv 13. saj. “gooti ime” on kauneimaid oma ajastust. Klooster on olnud ka kindlus, sellest annavad tunnistust võimsad müürid ja kolmekordsed väravad. Kloostrist allapoole jääb nn. all-linn, kus iga ruutmeeter on hinnas. Saart ümbritseva merelahe tõusude ja mõõnade vahe on Prantsusmaa kõrgeim, ulatudes kuni 14 meetrini! Hästi tähistatud Normandia siidritee on heaks teejuhiks siinkandi linnadesse ja küladesse, nii ka maalilisse Beuvron en Auge’i. See on üks ilusamaid külasid Normandias. Enamus peatee ääres asuvaid maju on 15-17. saj. ja normandiale omases vahvvärk-stiilis, värvikad ning rohkete lilledega kaunistatud. Maitseme ka kohalikkku siidrit. Seine’i deltas asuv sadamalinn Honfleur on näinud paljude mereseikluste algust ning on tänini purjetajate meka. See on atraktiivne kitsaste kõverate tänavatega linn, mis ümbritseb ilusat väikest 17. saj. vana sadamat, mille kohal kõrguvad lubjakivist ja puidust fassaadid. Honfleur’i õhustik ja tema pidevalt muutuv valgus on inspireerinud kunstnikke, kirjanikke ja heliloojaid. Sel ajal, kui Normandia rannik oli moes romantikute seas, hakkas linnake täituma kunstnikest, kes olid siin tavalised külalised. Impressionistid said esmakordselt kokku Mére Toutain´is St. Simeoni kõrtsis. Claude Monet ja Eugene Boudin on maalinud palju siinseid imelisi vaateid. Linnakese Ste. Catherine puukirik on Prantsusmaa suurim. See rajati linnaelanike poolt tähistamaks 100-aastase sõja lõpu eest. Sõit üle elegantse Normandia silla. Le Havre – suur sadamalinn Euroopa suurima Raekoja väljakuga. Öömaja ***hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök rootsi lauas. Suundume Alabasterrannikule. Guy de Maupassant’i paljude teoste sündmustik hargneb just siin – väikestes külades, roheliste põldude ja õunaaedade vahel. Ta kirjutas neist imekauneid lehekülgi: „Ma armastan seda maad, ma armastan elada siin, sest siin on mu juured…“ Etretat – kõrged kaljud, mille värvide mäng olenevalt ajast ja valgusest on nõiduslik. Väike vanalinn ilusate vahvärkmajade ja rohkete lilledega. „Vaade, mis teile siin avaneb, on kui piltpostkaardilt maha joonistatud, otsekui tegevuspaik mõnest romaanist,” kirjutas kord Maupassant. Rand, mille ilu on korduvalt jäädvustanud paljud kunstnikud, tundub muinasjutudekoratsioonina, eriti tänu kahele uksi meenutavale sopistusele kaljuseinas. Kahelpool lahte, mille ääres linnake asub, on kõrged valged kliffid. Need grandioossed kaljud ja möirgavad lained on aastaajast sõltumata unustamatu vaatepilt. Pole siis ime, et linn on inspireerinud kirjanikke, kunstnikke ning filmiprodutsente. Võimalus ujuda. Kuulsa benediktiini likööri sünnipaik Fécamp. Benediktiini palee on ehitatud 19. saj, segu neogooti ja neorenessanssi stiilis. Siin on kõrvuti kunstimuuseum ja liköörivabrik. Muuseumis on välja pandud suur kogu hõbe- ja kuldesemeid, sepiseid, kujusid, käsikirju jm. Lõunasöök (ettetellimisel, lisatasu eest). Sõit Calais’sse. Teeme peatuse kena kujundusega Raekoja väljakul – lilleklumbid, pügatud ilupõõsad. Siin asub ka Rodini kuulus skulptuur „Calais linna kodanikud“. Skulptuurigrupp kujutab episoodi Saja-aastasest sõjast, kui Prantsuse põhjarannikul asuv Calais sadamalinn alistus inglastele (1347). Kuus linnakodanikku viivad Inglise kuningale Edward III-le alandlikult linna võtmed, et päästa linn hävingust. Öömaja ***hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Ületame praamiga La Manche’i väina. Jõuame Inglismaale. Külastame Canterbury’t – esimest ristiusu kantsi Inglismaal. Jalutuskäik linnas: aukartust äratav katedraal meie peade kohal kõrgumas, hulknurksed puitkaunistuste ja -nikerdustega ehitised kitsail tänavail külgi rõhumas. UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv Canterbury katedraal on Inglismaa kõige külastatavam koht, siia rändavad usklikud üle terve maailma. Sõit Londonisse. Ülevaatlik bussiekskursioon Londonis West-Endis, kus teele jäävad Buckinghami palee, Hyde park, Harrodsi kaubamaja, Victoria ja Alberti muuseum, Loodus-Ajaloomuuseum ja Teadusmuuseum, Royal Albert Hall, Alberti memorial. Majutus hotelli. Õhtune London. Jalutame õhtuses tuledesäras kesklinnas. Picadilly Circus. Linna õhtuse tuiksoone kiiskavad reklaamtuled on sildiks meelelahutuspiirkonnale. Siin asub hulk kinosid, teatreid, ööklubisid, restorane ja pubisid. Majutus 2 järgmist ööd Londoni kesklinnas (Oxford streeti ja Briti muuseumi vahel) ***hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Põhjalik linnaekskursioon Londonis. Külastame üht kuulsaimat keskaegset kindlust ja vanglat Tower’it. See on olnud oma 900-aastase ajaloo jooksul kardetud paik, mille rõskete müüride vahele sattusid peamiselt monarhi solvanud inimesed. Tänapäeval on kindluse kuulsamad elanikud seitse ronka, kelle heaolu eest hoolitseb eraldi teenistuja nn. rongameister. Legendi järgi variseb kuningriik, kui need linnud peaksid Towerist lahkuma. Turismiobjektiks on kindlus olnud juba Charles II valitsusajast alates, kui nii kroonijuveele kui ka relvakogu esmakordselt rahvale näidati. Suur osa tänapäeva Londonist pärineb kuninganna Victoria ajast. Ka Toweri sild, üks Londoni sümboleid, on Victoria-aegse inseneri-kunsti lennukas näide. Silda kaunistavad nurgatornikestega sillasambad, mida ühendab käigutee. Laevade läbisõidu- või eriliste sündmuste puhul tõstetakse sild üles. Laevasõit Thamesil Toweri juurest Westminsterisse. Imetleme väljast Londoni südame kuulsaid vaatamisväärsusi. Westminster Abbey on Londoni kõige suurejoonelisema keskaegse arhitektuuriga pühakoda. Briti monarhide viimne puhkepaik. Siin on palju kuulsuste hauakive ja mälestustähiseid. Siin viiakse läbi ka kroonimis- ja teisi tähtsamaid tseremooniaid. Parlamendihoone on juba pooltuhat aastat olnud parlamendi kahe koja – Ülem ja Alamkoja asupaigaks. Maailmakuulus Big Ben – Inglismaa suurim numbrilauaga ajanäitaja 106-m tornis. Selle kella kumedaid lööke tuntakse kogu maailmas kui Suurbritannia sümbolit ning BBC kannab neid üle iga päev. Juba keskajast alates on Londonis olnud palju vabu rohelisi alasid. Tänapäevalgi on siinne kesklinn maailma kesklinnade hulgas üks rohelisemaid. Igal pargil on oma võlu. Tutvume ühega neist kuninglikest parkidest – St. Jamesi Park. Selles pealinna kõige uhkemate ja lopsakamate lillepeenratega pargis jätkub tegevust nii suveks kui talveks. Suviti naudivad kontoriametnikud ja riigiteenistujad lõunatunnil päikest, talvel jalutavad nad riigiasju arutades tiigikaldal. Kuninganna residents Buckinghami palee. See Briti monarhia peakorter on nii kodu kui kontor. Siin korraldatakse ka bankette välismaa riigipeade visiitide puhul. Jalutame läbi Whitehall’i piirkonna, mis viimased tuhat aastat on olnud usuliseks ja poliitiliseks keskuseks. Jõuame Trafalgari väljakule, see koht märgib valitsusasutuste piirkonna üleminekut meelelahutuskeskuseks. Siinse sümbolina kõrgub 50-meetrine sammas meenutades Briti kuulsaimat mereväejuhti ja rahvuskangelast admiral Lord Nelsonit. Väljakut piiravad muuhulgas Rahvusgalerii ja riigi esindushooned. Tänapäeval on tuvidest tulvik väljak peamine meeleavalduste ja rahvakoosolekute korraldamise paik ning siia kogunevad londonlased uut aastat vastu võtma. Vaba aeg linnas. Soovijatele Madame Tussauds’ vahakujude muuseumi külastus (piletid tuleb ette tellida, kohapeal pikk järjekord). Õhtune ringsõit bussiga London City´s: Kuninglik kohtumaja, Püha Pauli katedraal. Inglise Pank, Kuninglik börsihoone. Linnapea maja, Lloyds.

Hommikusöök. Vaba aeg muuseumide külastuseks või kaubanduseks. Valik on teie. Oxford street pakub laia valikut poode, siit leiab oma lemmiku igaüks. Briti Muuseum (tasuta) on maailma vanim muuseum aastast 1753, mille rikkalikele kogudele pani aluse Sir Hans Siloane. Muuseumi tohutud aarded katavad 2 miljonit aastat maailma ja tsivilisatsiooni ajaloost. Rahvusgalerii (tasuta) kunstikogule pandi alus 1824 aastal. Sellest ajast alates hakkas see jõudsalt kasvama rikaste annetajate toel. Oma rohkem kui 2200 maaliga on see Londoni juhtivaks kunstimuuseumiks. Transfeer lennujaama. Lend London-Tallinn kl 17.45-22.30 (NB! Kohalikud ajad). Reis lõpeb Tallinna lennujaamas.