Väljasõit Tartust kl 06.30 Vanemuise alumisest parklast ja kl 07.15 Puhu risti Olerexi tanklast.
Laev Katharina väljub Naissaarele kl 10.00 Lennusadama kai juurest. Kell 11.15 jõuame Naissaarele.
Lõunasupp. Ekskursioonil sõjaväe maastikuveokiga näeme Maarja kirikut, mis ehitati 1934 aastal arhitekt Karl Tarvase projekti järgi. Kiriku pühitsemine toimus 1938 aastal. Arhitektuurne lahendus on väga lihtne, kuid meisterlikult projekteeritud, traditsioonilise materjalikäsitlusega ja heade proportsioonidega. Lahendus moodustub ristkülikukujulise viilkatusega kirikuhoone ja väiksema ruudukujulise põhiplaaniga torniosa liitumisest. Nõukogude ajal jäeti kirik alles, kuna selle tornist oli hea laskeõppusi jälgida ja kirikut laona kasutada. Külastame ka Naissaare kalmistut, mis on varjatud väikestest põlistest mändidest. Keskseks mälestiseks on Krimmi sõjas langenud inglise meremeesteele 1927 aastal püstitatud kalmukivi, mis renoveeriti 2000 aastal.
Nõukogude ajastu suurim huviobjekt on 32ha laiutav okastraadiga piiratud ülisalajane nõukogudeaegne meremiinitehase ladude kompleks ja kompleteerimistehas.
Kõige tuntum huviobjekt on 1912 aastal rajama hakatud Peeter Suure Merekindluse patareid, mis pidid sulgema kahuritulega Soome lahe. Külastame maalilisi ürglooduse poolt alla neelatud merekindluse impeeriumiaegset suurtükipatareid 10B ja põnevaid maa-aluseid kindlusekäike.
Tuletorn. Juba kauges minevikus on Naissaar olnud üle Soome lahe Tallinna poole sõitvatele laevadele meremärgiks. 1788 aastal ehitati Naissaare põhja- ja lõunatippu esimesed puidust tuletornid. Saare põhjatippu 1849 ehitatud tuletorn püsis pea sada aastat. Kui punavägi 1941 aastal taganes, lasksid nad majaka õhku. Praegune kaheksatahuline ja 45 m kõrgune raudbetoonmajakas valmis õhkulastud majaka kohale 1960 aastal.
Hiline lõuna külalistemajas. Jalutuskäik Männiku külla, mis kujunes praegusel kujul ja kohal põhiosas 1950ndatel aastatel tüüpilise nõukogude armee kasarmulinnakuna, kuhu kuulusid suhteliselt rohmaka arhitektuuriga klubi, saun, söökla ja elektrijaam koos kasarmute ja ohvitseride pereelamutega.
Külast sõidame renoveeritud kitsarööpmelist raudteed mööda rongiga sadamasse. Aastal 2019 saadi siia ka vedur TU 6A, mis on valmistatud Kambarka tehases Udmurtias. Sellist militaarraudteed nagu Naissaarel tsaariarmee väliraudteeks rajatud, mujal ei ole. See on ainulaadne. Naissaare kitsarööpmelist raudteed rajati, kui saarele hakati 1913 aastast ehitama Peeter Suure Merekindluse objekte. Hiljem oli raudteed tarvis merekindluse patareide varustamiseks laskemoonaga. 1918 aastaks valmis koos haruteedega raudtee pikkusega 37,7 km. Nõukogude Liidu okupatsioonivägi ehitas Naissaarele aga miinilao ja siis ehitati ka lao territooriumile tihe raudteevõrgustik, mida võib palja silmaga ühena vähestest asjadest näha ka saarest tehtud aerofotodel.
Kell 18.30 laevaga Naissaare sadamast mandrile, kus ootab meie buss. Sõit Tartusse.
