Reisikalender

Väljasõit kl 09.30 Tallinnast Vene Kultuurikeskuse eest (Mere pst 5). Vaatleme väljast  Heimtali mõisakompleksi. Heimtali mõis pärineb keskajast. Alates 1744. aastast kuulus mõis von Siversite aadliperekonnale, historitsistlik peahoone ehitati 1850ndatel aastatel, täna tegutseb seal kool. Heimtali mõisaansamblisse kuuluvad ka valitsejamaja, uue põneva lahenduse saanud haruldane ringtall ja kaunis nelja korstnatorniga viinaköök. Välisilmelt Londoni Towerit meenutav viinaköök on tegelikult mõisaaegne juustukoda. Heimtali muuseum asub vanas külakoolimajas, mis on kaunis maakiviehitis aastast 1864. Eriti rikkalik on muuseumis rahvusliku tekstiili kogu ning rahvakunsti-, kodukultuuri- ja kunstiaineline raamatukogu. Kompleksi juurde kuulub veel rida 19. sajandi hooneid, mis kokku moodustavad tervikliku kompleksi. Heimtali paelub oma loo ja erinevate näitustega. Muuseumi ja kogu kompleksi loojaks ja omanikuks on tekstiilikunstnik Anu Raud, kes kinkis muuseumi 2009. aastal Eesti Rahva Muuseumile. Lõunasöök Mulgi kõrtsis (ettetellimisel, lisatasu eest). Karksi-Nuia piiril, ürgoru serval puhkab skulptuurina jalgu kirjanik August Kitzberg, üks oma aja tuntumaid näitekirjanikke. Mulgimaa kirjamehele püstitati 1990 Karksi ürgoru servale mälestusmärk ümberkaudsete ettevõtete ja majandite rahalisel toel. Skulptor on Jaak Soans. Just tänu Kitzbergi teostele teame tänapäeval palju mulkide, siitkandist pärit ja linakasvatusega jõukaks saanud talumeeste kultuurist ja elu-olust. Jõuame Taagepera lossi juurde. Muinasjutuline loss on Skandinaaviamaade kauneim juugendehitis. See on eriline paik – siin põimuvad elegantsus, maamiljöö, ajalugu ja tänapäev. Võimsa lossi lasi oma elupaigaks ehitada parun Hugo von Stryk juba rohkem kui sada aastat tagasi. Otto Wildau projekteeritud mõisahoone valmis 1912. 1920-ndatel kohaldati mõis koprusanatooriumiks ja 1930-ndate lõpus valmis härrastemaja lähedusse Alar Kotli projekti järgi uus funktsionalistlik hoone. Uuenenud lossikompleks on unikaalne miljööväärtuslik ala, kuhu kuulub juugendstiilis loss, à la carte restoran, luksuslik spaa, 1930-ndate stiilis hotell. Muinasjutuline lossikompleks renoveeriti täielikult 2018 aastal ja sai nimeks Lossispaa Wagenküll. Majutus tubadesse. Jalutame pargis, mille jalutusrajad on  palistatud kaunite elupuude ja värviliste lilleklumpidega. See siin on tõeline võluriik koos sadade tuhandete lillede, värvilise võlumetsa, temaatiliste skulptuuride ja hiigelsuurte installatsioonidega, kõik kokku 11 hektaril. Sõidame Tõrva, mille uue keskväljaku puhul on esikohale tõstetud jalakäijate mugavus ning vaba aja veetmise võimalused. Ligemale 13 000 ruutmeetril laiuval väljakul on suurem osa ruumist jalutusradade ja tegevusplatside päralt. 2026. aasta suvi tuleb Tõrvas erakordne – see armas linnake tähistab oma 100. sünnipäeva ning selle juubeliaasta üheks suursündmuseks saavad olema Tõrva 100 Ooperipäevad. Kahel õhtul muutub seesama Tõrva keskväljak ainulaadseks kontserdipaigaks, kus kohtuvad ooper, sümfooniaorkestri võimsus ja filmimuusika. Festival toob siia maailmatasemel solistid mitmelt kontinendilt ning Eesti tippkollektiivid. Erilise tähendusega on George Gershwini ooperi „Porgy ja Bess“ naasmine – teos, mis kõlas siin legendaarse sündmusena juba 1998. aastal, kandes jätkuvalt Eesti suurima vabaõhuooperi tiitlit. Õhtusöök „Läti saatkonnas“ rootsi lauas (ettetellimisel, lisatasu eest). Kell 19.00 algab Tõrva keskväljakul Gershwini  “Porgy ja Bess“ ja Rhapsody in Blue. Solistid: Pumeza Matshikiza (Lõuna-Aafrika), Luthando Qave (Lõuna-Aafrika). Laval: Dmitry Pavlov klaveril (Soome), kammerkoor Collegium Musicale, segakoor Huik, Pärnu Linnaorkester. Dirigent: Henri Christofer Aavik. Öömaja lossispaas Wagenküll (2-sed toad).

Hommikusöök. Hommikune vee- ja saunakeskuse külastus. Rahustavad helid ja hubane valgus, erinevad saunad, õdusad veesilmad peletavad väsimuse ja stressi. Sõidame külastama Eesti Rahvuslikku Klaverimuuseumit, mis asub erilises hoones – ajaloolises Holdre mõisahoones. Heimatstiili sugemetega juugendstiilis peahoone püstitati mõisa 1910. aastapaiku Woldemar von Ditmari ajal. Varem ei olnud mõisakeskus esinduslikus laadis välja ehitatud. Hoone arhitektiks oli Otto Wildau, kes on ka lähedal asuvate Taagepera ja Karksi mõisahoonete projekti autor. Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi eesmärgiks on saada kokku võimalikult täielik kogu eesti klaveritest. Tähtsustatud on ka Eesti tunnustatud inimestele kuulunud nö nimelised klaverid, mille kaudu on esindatu ka teiste riikide klaveritoodang. Lõunasöök Viljandis (ettetellimisel, lisatasu eest). Jalutuskäik Viljandis. Õhtul jõuame koju.