Reisikalender

Kohtumine Tallinna lennujaamas infoleti vastas kl 10.40. Lend Tallinn-Istanbul kl 12.40-17.20 (NB! kohalikud ajad. Palun kontrollige lennuaega paar päeva enne reisi).

Lend Istanbul-Mauritius kl 02.20-13.15 (NB! kohalikud ajad). Maale sisenemise passiformaalsuste järel transfeer Vaba aeg puhkuseks. Võimalus nautida esimesi rannamõnusid soojas ookeanivees. Majutus järgnevad 9 ööd ****hotellis (2-sed toad). Õhtusöögid hotellis.

Hommikusöök. Põhja-Mauritius. Sõidame Mauritiuse pealinna Port Louis’sse. See Mauritiuse suurim linn on saare administratiivne ja majanduslik keskus. Esmaasutajateks olid hollandlased 17. sajandil. Saare peamiseks sadamaks ja keskuseks kujunes see 18. saj. keskel Prantsuse kuberneri Bertrand-François Mahé de La Bourdonnais’ juhtimisel. Aapravasi Ghat oli endine immigratsiooni keskus, mille kaudu saabusid saarele töölised, keda värvati tööle suhkruroo istandustesse. Lisaks oli see transiitpeatuseks teel teistesse Briti Impeeriumi osadesse. Siia rajatud külastuskeskuses saame ülevaate saare värvika elanikkonna tekkeloost. Teeme jalutuskäigu Port Louis keskuses, mida ilmestavad Prantsuse koloniaalehitised – värvikas turg, linna peaväljak koos valitsushoonega, linnateater, raekoda, katedraal jm. 19. saj. esimesel poolel rajatud tsitadell, Fort Adélaide, mille müüridelt avanevad vaated linnale, ookeanile ja ümbritsevatele mägedele. Tänu mauriitslaste värvikale päritolule võib linnas kohata eri usundite pühamuid (kirikud, templid, mošeed). 19. saj. ehitatud ja suhkrurooistandustega ümbritsetud Château de Labourdonnais’ on olnud Wiehe perekonna kodu juba üle 150 aasta. See on üks Mauritiuse peamisi kultuurilisi vaatamisväärsusi – koloniaalarhitektuur oma algses hiilguses. Külastame maja, selle armsaid aedu ja ajaloolisi viljapuuaedu. Lisaks paljudele endeemilistele liikidele kasvab siin ka sajandivanuseid mangopuid ning mitmeid eksootilisi puuvilju. Kaitserajatises jalutavad hiiglaslikud kilpkonnad. Kuuleme lugusid suhkrutootmise ajaloost Mauritiusel ja suhkrukaubandusest. Suhkruroogu kasvatati siin alul hoopis rummi tootmiseks. Saame maitsta ka kohaliku rummitehase toodangut. Seejärel sõidame Pamplemousses’i botaanikaaeda. Selle, lõunapoolkera ühe vanima botaanikaaia, rajajaks oli 1767. a. Pierre Poivre, kes kogus siia lilli, puuviljaistikuid ja köögivilju üle maailma. Nende hulgas ka tol ajal ühed väärtuslikumad – muskaadipuu ja nelgipuu. Aia tähelepanuväärsem osa on pikk tiik, kus kasvavad hiidvesiroosid –amasoonase viktooriad. Siin leidub lai valik troopilist taimestikku – üle 80 palmiliigi, sh pudelpalmid, eebenipuud, ahvileivapuud ning kohalikud endeemilised taimed ja vürtsitaimed. Näeme ka valikut kohalikust floorast.

Hommikusöök. Lõuna-Mauritius on saare kaunim ja metsikum osa. Grand Bassini kraatrijärv on hindudest mauriitslaste püha järv. Räägitakse, et siinse järve vette on toodud püha Gangese jõe vett. Šivale pühendatud hindude tempel, paljude jumalate kujud ning suurim Šiva kuju. Siia tulevad Šiva kummardajate palverännakud ja toimuvad järveäärsed suured usupidustused. Jätkame sõitu Black River Gorges’i rahvusparki. Imetleme kauneid vaateid. Jõgi on aastatega uuristanud 200 m läbimõõduga ja 500 m sügavusega kanjoni, mida ümbritseb mets. Rahvuspargis on palju jugasid. Imetleme vaateplatvormilt Alexandra juga. Kanjoni üheks seinaks on kõrgendik tipuga Piton de la Petite Rivière Noire, see on saare kõrgeim tipp 828 m. Sõit Chamareli joa poole. See on saare kõrgeim juga oma 100 meetrise langusega. Saare olulisemaks vaatamisväärsuseks peetakse Seitsme värvi maad. Maastik on siin tõeliselt unikaalne. Värvilise maa on loonud vulkaanilised protsessid ja vihmavesi, mis on paljaks uhtunud 7500 m² lainja pinnasega maalapikese keset metsa. Pinnased jahtusid erineva kiirusega ja erinevate temperatuuride juures. Selle käigus moodustusid neis erinevate metallide oksiidid, tänu millele näemegi siin vikerkaarevärvides ala. Võimalusel kohtume ka suurte kilpkonnadega. Sõit Baie du Capi kaudu Le Morne Brabant’i poolsaarele, mis oli varjupaigaks põgenenud orjadele. Siin kasvavad ka endeemilised haruldane hibisk ja mauriitsiuse kõrvarõngapuu.

Hommikusöök. Õhtusöök hotellis.

5.-9. päeval
vabad päevad puhkuseks sellel imelisel saarel. Kui on soovi, saate kohapeal osta väljasõite (täpsem ekskursioonide valik selgub kohapeal).

• Tamarindi kosed (3 tunnine matk).
• Le Mourne’i mäe matkarajad
• La Vanille Nature Looduspark, eksootiliste loomadega hiidkilpkonnadest kuni krokodillideni välja. https://www.lvdc.mu/en/home
• Sõit allveelaevaga.
• Päevane merekruiis katamaraaniga – väljasõit Ile aux Cerfs’i saarele. Sõit Mauritiuse idaossa, et veeta üks mõnus päev merel. Laev võtab suuna Grand Riveri kose 30 km voolab jõgi läbi Bambou mäestiku, suudmealal asuv kosk köidab oma veemänguga paljude meeli. Siinse looduse keskel ununeb argipäev. Jõge ääristab lopsakas rohelus, puudel kõlguvad ahvipärdikud. Vaikses sopis peatus lõunasöögiks laeval. Pakutakse barbeque lõuna-buffeed. Võimalus snorgeldada kristallselges vees. Seejärel suundume Ile aux Cerfs’i saare juurde. Pea 100 ha suurune paradiisisaar sai nime Jaava saarelt sisse toodud hirvede järgi. Nüüd on see saar turistide ja kaubitsejate pärusmaa, hirvi siit enam ei leia. Puhkajatele on see aga suurepäraseks kohaks, kus lõõgastudes päikest nautida ja madalas merevees end jahutada. Vaba aeg rannamõnude nautimiseks. Sõit tagasi.
• Chamareli Seikluspargis saate ronida mööda rippsildu puult puule või kui soovite rohkem adrenaliini, liuelda köiel mägede vahel.

Hommikusöök. Vaba päev puhkuseks, valikuid, mida teha, on mitmeid.

Hommikusöök. Vaba päev puhkuseks.

Hommikusöök. Vaba päev puhkuseks.

Hommikusöök. Vaba päev puhkuseks.

Hommikusöök. Vaba päev puhkuseks. Soovijatele kruiis Île aux Benitiers’i saarele (lisatasu eest). Meeldejääv mootorpaadisõit India ookeanil Mauritiuse saare läänerannikul, suunaga väikesele ja idüllilisele Île aux Benitiers’ saarele. Paadis on meresõiduks vajalik turvavarustus, erinevad karastusjoogid ja õlu. Samuti on olemas maskid snorgeldamiseks. Alul kulgeb sõit mööda piltilusat läänerannikut läbi rifi avamerele, kus sobitatakse tutvust delfiinidega. Julgemad saavad vette hüpata ja hea õnne korral delfiinidega koos ujuda. Teel saarele tehakse veel snorgeldamise peatus. Kristallselges vees on võimalik vaadata imelisi värvilisi kalu. Sai kalade söötmiseks ja ligimeelitamiseks on kaptenil kenasti kaasa võetud. Enne saarele maabumist on ujumispaus ainulaadse Crystal Rocki juures, mis on nagu veest välja turritav imeline kristall. Selle kivi juurest avanevad hunnitud vaated eemal kõrguva Le Morne`i mäe suunas. Nüüd veel paarsada meetrit meresõitu ja maabumine saarele. Ees ootab ilus pärastlõuna, kus jääb piisavalt vaba aega, et teha väike jalutuskäik ning seejärel kutsutakse seltskond lõunat sööma. Igal paatkonnal on rannas oma telgialune, kus serveeritakse kapteni poolt kohapeal grillitud kohalikku kala, kana, lastele vorstikesi, lisaks värske salat ja magustoiduks grillitud banaanid. Joogid on samuti saadaval. Saarel püsielanikke ei ole, kuid on võimalus osta kvaliteetset, ilusat käsitööd ning mekkida mereande, mida saare kaubitsejad pakuvad. Vaba aeg rannamõnude nautimiseks. Saarel on ilus liivarand ja saab ujuma minna. Sõit tagasi.

Hommikusöök. Vaba aeg rannas. Transfeer lennujaama. Lend Mauritius – Istanbul kl 20.35-05.40.

Lend Istanbul – Tallinn kl 15.15-17.50. Reis lõpeb Tallinna lennujaamas.