Reisikalender

Kohtumine Tallinna lennujaamas infoleti vastas kl 10.40. Lend Tallinn-Istanbul kl 12.40-17.20. (NB! kohalikud ajad. Palun kontrollige lennuaega paar päeva enne reisi).

Lend Istanbul-Mauritius kl 02.20-13.15. (NB! kohalikud ajad). Maale sisenemise passiformaalsuste järel transfeer Vaba aeg puhkuseks. Võimalus nautida esimesi rannamõnusid soojas ookeanivees. Majutus järgnevad 3 ööd ****hotellis (2-sed toad). Õhtusöök hotellis.

Hommikusöök. Põhja-Mauritius. Sõidame Mauritiuse pealinna Port Louis’sse. See Mauritiuse suurim linn on saare administratiivne ja majanduslik keskus. Esmaasutajateks olid hollandlased 17. sajandil. Saare peamiseks sadamaks ja keskuseks kujunes see 18. saj. keskel Prantsuse kuberneri Bertrand-François Mahé de La Bourdonnais’ juhtimisel. Aapravasi Ghat oli endine immigratsiooni keskus, mille kaudu saabusid saarele töölised, keda värvati tööle suhkruroo istandustesse. Lisaks oli see transiitpeatuseks teel teistesse Briti Impeeriumi osadesse. Siia rajatud külastuskeskuses saame ülevaate saare värvika elanikkonna tekkeloost. Teeme jalutuskäigu Port Louis keskuses, mida ilmestavad Prantsuse koloniaalehitised – värvikas turg, linna peaväljak koos valitsushoonega, linnateater, raekoda, katedraal jm. 19. saj. esimesel poolel rajatud tsitadell, Fort Adélaide, mille müüridelt avanevad vaated linnale, ookeanile ja ümbritsevatele mägedele. Tänu mauriitslaste värvikale päritolule võib linnas kohata eri usundite pühamuid (kirikud, templid, mošeed). 19. saj. ehitatud ja suhkrurooistandustega ümbritsetud Château de Labourdonnais’ on olnud Wiehe perekonna kodu juba üle 150 aasta. See on üks Mauritiuse peamisi kultuurilisi vaatamisväärsusi – koloniaalarhitektuur oma algses hiilguses. Külastame maja, selle armsaid aedu ja ajaloolisi viljapuuaedu. Lisaks paljudele endeemilistele liikidele kasvab siin ka sajandivanuseid mangopuid ning mitmeid eksootilisi puuvilju. Kaitserajatises jalutavad hiiglaslikud kilpkonnad. Kuuleme lugusid suhkrutootmise ajaloost Mauritiusel ja suhkrukaubandusest. Suhkruroogu kasvatati siin alul hoopis rummi tootmiseks. Saame maitsta ka kohaliku rummitehase toodangut. Seejärel sõidame Pamplemousses’i botaanikaaeda. Selle, lõunapoolkera ühe vanima botaanikaaia, rajajaks oli 1767. a. Pierre Poivre, kes kogus siia lilli, puuviljaistikuid ja köögivilju üle maailma. Nende hulgas ka tol ajal ühed väärtuslikumad – muskaadipuu ja nelgipuu. Aia tähelepanuväärsem osa on pikk tiik, kus kasvavad hiidvesiroosid –amasoonase viktooriad. Siin leidub lai valik troopilist taimestikku – üle 80 palmiliigi, sh pudelpalmid, eebenipuud, ahvileivapuud ning kohalikud endeemilised taimed ja vürtsitaimed. Näeme ka valikut kohalikust floorast. Õhtusöök hotellis.

Hommikusöök. Lõuna-Mauritius on saare kaunim ja metsikum osa. Grand Bassini kraatrijärv on hindudest mauriitslaste püha järv. Räägitakse, et siinse järve vette on toodud püha Gangese jõe vett. Šivale pühendatud hindude tempel, paljude jumalate kujud ning suurim Šiva kuju. Siia tulevad Šiva kummardajate palverännakud ja toimuvad järveäärsed suured usupidustused. Jätkame sõitu Black River Gorges’i rahvusparki. Imetleme kauneid vaateid. Jõgi on aastatega uuristanud 200 m läbimõõduga ja 500 m sügavusega kanjoni, mida ümbritseb mets. Rahvuspargis on palju jugasid. Imetleme vaateplatvormilt Alexandra juga. Kanjoni üheks seinaks on kõrgendik tipuga Piton de la Petite Rivière Noire, see on saare kõrgeim tipp 828 m. Sõit Chamareli joa poole. See on saare kõrgeim juga oma 100 meetrise langusega. Saare olulisemaks vaatamisväärsuseks peetakse Seitsme värvi maad. Maastik on siin tõeliselt unikaalne. Värvilise maa on loonud vulkaanilised protsessid ja vihmavesi, mis on paljaks uhtunud 7500 m² lainja pinnasega maalapikese keset metsa. Pinnased jahtusid erineva kiirusega ja erinevate temperatuuride juures. Selle käigus moodustusid neis erinevate metallide oksiidid, tänu millele näemegi siin vikerkaarevärvides ala. Võimalusel kohtume ka suurte kilpkonnadega. Sõit Baie du Capi kaudu Le Morne Brabant’i poolsaarele, mis oli varjupaigaks põgenenud orjadele. Siin kasvavad ka endeemilised haruldane hibisk ja mauriitsiuse kõrvarõngapuu. Õhtusöök hotellis.

Varahommikul transfeer lennujaama. Lendame Mauritiuselt Réunioni. Réunioni idarannik saab kõige rohkem sademeid ning tänu sellele on kogu asulatest ja istandustes eemal olev maa kaetud tiheda rohelise taimestikuga. Erandiks vaid saare kaguosas Piton de la Fournaise’ilt ookeani jõudvad laavavoolud. Réunion oli esimene koht maailmas, kus õpiti kunstlikult tolmeldama Mehhikost pärit vanilli. Külastame ühte seni töötavatest vanilliistandustest, kus saab tutvuda vanilli kasvatuse ja tootmisega. Sõidame ühte kolmest Réunioni cirque’ist ehk looduslikust amfiteatrist. Cirque’id on saarel tänu kustunud vulkaani Piton des Neiges’i (3069 m) tegevusele ja erosioonile. Eemaldudes rannikult läbime kitsa kuristiku ja jõuame neist suurimasse, Cirque de Salazie’sse. Koha nimetus tuleneb malagassi keelest ja tähendab „hea peatuspaik“. Lopsaka taimestikuga kaetud cirque’is on umbes 100 juga ja koske. Meie teele jäävad Volie de la Mariée (pruudiloori) kosed. Hell-Bourg’i kreooli külake rajati 1832. a. kohalike kuumaveeallikate juurde. Sellest sai peagi populaarne puhkekoht saare vanilliistanduste omanikele, kes otsisid varju suvise kuumuse eest, ning Lõuna-Aafrikast, Mosambiigist ja Keeniast pärit terviseparandajatele. 20. saj. keskel tõi allikate ummistumine kaasa küla kiire allakäigu, kuid sajandi lõpus taastati paljud värvilised kreooli majakesed ja ilusate aedadega villad. Tänu sellele kuulub Hell-Bourg ainsana väljaspool Euroopat Prantsusmaa kaunimate külade nimekirja. Külastame Maison Foliot. See on tüüpiline näide kreooli stiilis majadest, mis on koos sisustusega hoolikalt taastatud. Osad ruumidest on jätkuvalt pererahva käes ja maja ümbritsevad lopsakad aiad. Öömaja ja õhtusöök **hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Laskume tagasi idarannikule. Teeme peatuse rikkalikult kaunistatud Ste-Anne’i kiriku juures. Möödume Riviere de l’Est’i 300 m pikkusest rippsillast aastast 1880, mille projekteeris G. Eiffel. Jõudes Piton de la Fournaise’i jalamile jäävad meie teele mitmete laavavoolude alad. 1977. a. laavavool hävitas enamuse Piton Ste-Rose’i külast. Läbi ime pääses hävingust Notre Dame des Laves’ kirik, mille sissepääs on taas laavamassist välja raiutud. Siit edasi jääb nn laava tee, mis on mitmel korral hävitatud ookeanini jõudvate laavavoolude poolt. Viimati juhtus see 2007. a. Soovijad saavad teha u 2 km pikkuse matka 1986. a. laavavoolu piirkonnas. See annab hea ülevaate erinevatest laavatüüpidest ja maastikuvormidest ning sellest, kuidas taimestik endise viljatu ala kasutusele võtab. Eriti palju on siin näha tarbe-kruvipuud ja osjalehist kasuariini. Jõuame lõunarannikule, mida kaljuse ranniku pärast tuntakse „metsiku lõunana“. Siinseid asulaid iseloomustavad lopsakate aedadega väiksed kreooli stiilis majad. Lõunaranniku suurimaks asulaks on Saint Pierre. See on elav linn, kus võib kohata kõiki saarel elavaid etnilisi gruppe. Linn on populaarne kohalike puhkajate hulgas tänu rannapromenaadile, väikelaevade sadamale ja vilkale kaubanduselule. Saint Pierre’ist hallatakse ka Prantsuse Antarktilisi ja Lõunaalasid, kuhu kuulub hulk püsiasustuseta saari India ookeani lõunaosas ja maa-ala Antarktikas. Majutus 3 järgnevat ööd ***hotellis (2- sed toad).

Hommikusöök. Teeme väljasõidu Piton de la Fournaise’ vulkaani juurde, mis on üks maailma aktiivseimad vulkaane. Sõites ülespoole jäävad meie teele külad ja farmid, suhkrurooistandused ja veised karjamaadel ning ookeanile avanevad vaated. Le Nez de Boeuf’i vaateplatvormilt avanevad ühed ilusamad vaated allolevale Riviere des Remparts’i orule. Kuni 1 km kõrguste võimsate kaljuseinte vahele jääb 1 km laiune ja 12 km pikkune org. Teeme peatuse Commersoni kraatri juures. Ülalt avaneb vaade 200 m läbimõõduga ja 230 m sügavusega kraatrile, mille seintel on erivärviliste laavakihtide segadus. Ületame Plaine des Sables’i 2300 m kõrguse viljatu tasandiku. Pronksivärvilised mägederead kõrgumas kuumaastiku kohal. Meid ümbritsevad punakad, ookerjad, kollakad ja pruunikad toonid. Jõuame 2311 m kõrgusele Bellecombe’i kurule, kus lõpeb tee. Keset suurt kaldeerat kõrgub Piton de la Fournaise’i (2631 m) koonus. Soovijad saavad teha u 2,5 km pikkuse matka väikese vulkaanikraatri Formica Leo juurde (kõrguste vahe ~140 m). Tagasiteel külastame võimaluse korral Vulkaanimuuseumi Cité du Volcan, kus saab põhjaliku ülevaate vulkaanilisest tegevusest Réunionil.

Hommikusöök. Vaba päev puhkuseks. Soovijad saavad teha väljasõidu Cirque de Cilaos’sse. See on lõunapoolseim ja kuiveim kolmest cirque’st. Siinset kliimat peetakse tervislikumaks kogu saarel. Cilaos’ on tuntud siin kasvatatavate läätsede, viinamarjade ja tubaka ning kohalike poolt valmistatud tikandite poolest. Sinna sõidame mööda nn „400 kurvi teed“, mida peetakse üheks kaunimaks Réunionil. Tee läbib Cilaos’ jõe poolt uuristatud kuristiku ja jätkab tõusu cirque’i sisemuses kuni 1200 m kõrgusele pakkudes ohtralt vaateid. Soovijad saavad teha u 5,5 km pikkuse matka Bras Rouge’i joa juurde. Matka läbimiseks kulub enamasti 2-4 tundi, nii tõusu kui laskumist on u 400 m, pikim tõus 246 m. Matka jaoks on kohustuslikud korralikud matkajalanõud ja peakate. Rada laskub Cilaos’ jõel olevate jugade juurde ja tõuseb sealt teisel kaldal tagasi maanteeni pakkudes vaateid nii jõeorule kui ka cirque’i ümbritsevatele kaljudele. Teised saavad samal ajal koos kohaliku giidiga tutvuda Cilaos’ linnaga ja nautida vaateid La Roche Merveilleuse’i kaljult. Sõit tagasi Saint Pierre’i.

Hommikusöök. Sõidame saare põhjarannikule Saint-Denis’sse. See on Prantsusmaa suurim linn väljaspool Euroopat, Réunioni administratiivne, äri-, kultuuri- ja hariduskeskus. Linn asub atraktiivsel kohal ookeani ja lõunasse jäävate kõrgete, roheliste mägede vahel. Hoolimata asupaigale troopikas on see tänu paljudele ajaloolistele hoonetele, trendikatele kohvikutele ja butiikidele tõeline prantsuse linn. Teeme jalutuskäigu linnasüdames, kus asuvad koloniaalstiilis endiste suhkruroo kasvatajate villad, kreooli stiilis elamud, erinevad valitsushooned ja pühapaigad. Sõit lennujaama. Lend Réunion – Mauritius. Transfeer hotelli. Öömaja järgnevad 2 ööd ****hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Vaba päev puhkuseks. Soovijatele kruiis Île aux Benitiers’i saarele (lisatasu eest). Meeldejääv mootorpaadisõit India ookeanil Mauritiuse saare läänerannikul, suunaga väikesele ja idüllilisele Île aux Benitiers’ saarele. Paadis on meresõiduks vajalik turvavarustus, erinevad karastusjoogid ja õlu. Samuti on olemas maskid snorgeldamiseks. Alul kulgeb sõit mööda piltilusat läänerannikut läbi rifi avamerele, kus sobitatakse tutvust delfiinidega. Julgemad saavad vette hüpata ja hea õnne korral delfiinidega koos ujuda. Teel saarele tehakse veel snorgeldamise peatus. Kristallselges vees on võimalik vaadata imelisi värvilisi kalu. Sai kalade söötmiseks ja ligimeelitamiseks on kaptenil kenasti kaasa võetud. Enne saarele maabumist on ujumispaus ainulaadse Crystal Rocki juures, mis on nagu veest välja turritav imeline kristall. Selle kivi juurest avanevad hunnitud vaated eemal kõrguva Le Morne`i mäe suunas. Nüüd veel paarsada meetrit meresõitu ja maabumine saarele. Ees ootab ilus pärastlõuna, kus jääb piisavalt vaba aega, et teha väike jalutuskäik ning seejärel kutsutakse seltskond lõunat sööma. Igal paatkonnal on rannas oma telgialune, kus serveeritakse kapteni poolt kohapeal grillitud kohalikku kala, kana, lastele vorstikesi, lisaks värske salat ja magustoiduks grillitud banaanid. Joogid on samuti saadaval. Saarel püsielanikke ei ole, kuid on võimalus osta kvaliteetset, ilusat käsitööd ning mekkida mereande, mida saare kaubitsejad pakuvad. Vaba aeg rannamõnude nautimiseks. Saarel on ilus liivarand ja saab ujuma minna. Sõit tagasi. Õhtusöök hotellis.

Hommikusöök. Vaba päev puhkuseks. Transfeer lennujaama. Lend Mauritius – Istanbul kl 20.35-05.40.

Lend Istanbul – Tallinn kl 15.15-17.50. Reis lõpeb Tallinna lennujaamas.