Väljasõit Tartust kl 08.00 Vanemuise alumisest parklast ja kl 08.45 Puhu risti Olerexi tanklast.
Sõidame Emumäele, mille nimi tulnud sõnast ema, ema all aga mõeldi emakest loodust. Legendi järgi on Emumägi nagu ema, mille ümber paiknevad väiksemad mäed. Emumägi on kogu Põhja-Eesti kõrgeim tipp- 166,5 m. Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. Nimelt maganud kord sõjaretkelt naasnud Kalevipoeg nii sügavat und, et huntide ligitükkimine tema hobusele jäi kuulmata. Esijalgadega kammitsais olnud hobune kraapis oma tagajalgadega hunte tõrjudes küll vägeva mäe kokku, ent lõpuks murdsid hundid ta siiski maha. Sinna kohta, kust muld ära pilluti, tekkis soo -praegune Peetla soo.
Emumäel asub vaatetorn, mille 115 astet viivad 21,5 meetri kõrgusele maapinnast ja tipust näeb selge ilmaga kahe-kolmekümne kilomeetri kaugusele. Teekond vaatetornini on ääristatud vahvate puujuurikatest ja okstest skulptuuridega.
Rakvere lähedal asuvat Mädapea mõisat on esmamainitud 1425 aastal. Ühekorruseline punastest tellistest puitverandadega historitsistlikus stiilis häärber ehitati 1850 aastal. Mädapea mõisa kollektsiooniaed sai alguse 2014 aastal, siis istutati siia esimesed floksid. Aasta hiljem oli neid juba üle 400 sordi ja aastal 2017 üle 700. Samal aastal korraldati ka esimesed floksipäevad. Praegune Mädapea mõisa flokside kollektsiooniaed kuulub sordirikkuse poolest Euroopa esimeste hulka.
Pojengide kollektsiooni rajamine algas 2016 aastal. Järgmise aasta jaanipäeva eel korraldati ka pojengide päev, mis oli pühendatud Sulev Savisaare kui aedniku, aretaja ja kollektsionääri 35-aastasele tööle pojengidega. 81 esimest Mädapeale istutatud erinevat pojengisorti pärinesid just Sulevi aiast.
Mõisa peahoones on avatud pojenginäitus, kus esitletud rohkem kui 100 kaunist õit. Toimub rahvalemmiku valimine.
Sõidame Moe Piiritusetehase Muuseumi. Alustame lõunasöögiga (lisatasu eest, ettetellimisel). Ajaloolises õllekeldris Moe Krogis pakutakse suurepäraste kohalike kokkade valmistatud roogasid. Seejärel ringkäik muuseumis. Moe mõisat (Muddis) mainitakse esmakordselt 500 aastal. 1886 aastal ostab Peterburi Meditsiini ja Farmaatsia Akadeemias hariduse saanud Jakob Kurgberg Moe mõisa ning rajab sinna moodsa, aurujõul töötava Moe piiritusetehase, liköörivabriku ning õlle- ja limonaaditehase. Tehas töötas kuni 1939 aastani tema juhtimisel. 15.okt 1971 avati Viktor Kirsilo eestvedamisel vanas viinaköögis Moe Muuseum. 2021 aastal aga toimus Jakob Kurgbergi poolt rajatud piiritusevabriku hoones renoveeritud Moe Muuseumi taasavamine. Ringkäigul kuuleme juttu piirituse- ja viinatööstuse ajaloost ammustel aegadel ja tänapäeval nii Moes kui kogu Eestis. Võimalus on näha ajaloolist viinakööki, uut destilleerimiskoda, piiritusevabriku meistrituba ja sõita keedutõrres liftiga. Seejärel degusteerimine.
Sõit Tartusse.
