Reisikalender

Väljasõit Tartust kl. 04.30 Vanemuise alumisest parklast. Tallinlastega kohtume sadamas A-terminali ees parklas meie bussi juures kl. 07.00. Viking Line’i laev “Viking XPRS” Helsingisse kl. 08.00-10.30 (NB! Väljasõiduajad täpsustuvad ja võivad muutuda, kui laevade/praamide graafikud muutuvad. Palun kontrollige). Helsingist alustame sõitu Turu linna poole (150 km). Teel olles räägime Soomemaast ja soomlastest, nende kultuurist, traditsioonidest, loodusest, ajaloost ja tänapäeva elust-olust, aga muidugi ka ahvenamaalastest ja Ahvenamaast. Sõidame maailma ühte suurimasse, enam kui 20 000 saarest ja laiust koosnevasse Turu saarestikku. Teel saame aimu saarestiku mitmekülgsest ning omanäolisest ilmest. Jõuame Kustavisse, kust väike valge laevuke viib meid Turu saarestikust Ahvenamaa saareriiki Brändöle. Sõidame läbi Brändö valla, mis koosneb hulgast omavahel teetammide ja sildadega ühendatud saarekestest. Tee viib läbi vahelduva maastiku, kuhu on justkui paisatud väikesed majakesed, metsatukad, kaljunukid, kivid, lahesopid. Mere lähedust on Brändöl tunda rohkem kui ühelgi teisel Ahvenamaa saarel, kohati kaob rohuriba sootuks ning tee viib otse üle avara veevälja. Õdus õhtupoolik, grillime vorstikesi ja joome veini. Õhtul aitab meeleolu luua kohalik muusik Torbjörn Engman, kelle kitarrilood pakuvad võimaluse avastada saarerahva olemust ja hinge. Ööbime hotellis Gullvivan 4-sed apartemendid (2-sed toad, dušš/WC apartemendis). Hotellil oma rand ja katusealune grillimiseks.

Hommikusöök. Sõidame praamiga Fasta Ålandile ehk Ahvenamaa peasaarele Vårdöle, mille on kuulsaks kirjutanud soomerootsi kirjanik Sally Salminen oma mitmeid kirjandusauhindu võitnud romaanis „Katriina“. Teeme peatuse Bomarsundi kindluse varemete juures. Kindlus rajati Vene tsaarivõimu ajal ning sellest pidi saama kolossaalne kaitserajatis, kuid paraku hävitati ehitis Krimmi sõjas prantslaste ja inglaste poolt. Külastame 14. saj pärit Kastelholmi kindlust, mis on läbi aegade olnud kohaliku maksukoguja residentsiks, aga ka kuninglike seltskondade peatumispaigaks. Kindluslossiga on olnud tihedalt seotud Rootsi armastatuim kuningas Gustav Vasa, kes siin jahipidusid pidas, kuid tema pojale Erik XIV sai loss hoopis vangikongiks. Vahetus läheduses asuvas Jan Karlsgårdeni vabaõhumuuseumis tutvume 19. saj ahvenamaalaste talupojakultuuriga. Sõidame peasaare põhjatippu Getale, kus võrratu merevaatega restoranis on võimalus proovida Ahvenamaa kalasuppi, mis maitseb ka neile, kes kalast väga lugu ei pea, ning maiustada Ahvenamaa pannikoogiga, mida pakutakse vana traditsiooni kohaselt vahukoore ning kuivatatud ploomidest keedetud moosiga. Pärast sööki käime Geta mäe vaatetornis. Siin, sadakond meetrit üle merepinna, avaneb kaunis vaade ümbruskonna loodusele – männimets ja meri, mis täis pikitud pisikesi maalilisi laide. Pärastlõunal suundume Eckeröle, et sealsel metsloomasafaril imetleda Ahvenamaa uhkeid vapiloomi. Neid on siin enneolematus külluses ning julgemaid isendeid õnnestub kindlasti ka päris lähedalt uudistada. Lisaks hirvedele saab sõprust teha ka triibuliste metsseapõrsaste ning väärikate jaanalindudega. Uudisena saab pargis näha ka laamasid. Kes ei soovi osa võtta safarist, saab külastada samal ajal lähedalasuvat Ahvenamaa jahindus- ja kalandusmuuseumi. Storby külas vaatame võimast posti- ja tollimaja. Hoone ehitati siia saare läänetippu, kus üle mere Rootsi on vaid 40 km, Vene ajal, et läänenaabrile tsaaririigi võimsusest märku anda. Just siia jõudis välja üle Ahvenamaa kulgev postitee, siin laadisid Ahvenamaa postivedajad talupojad kirjad paati ning sõudsid üle mere Rootsi. Sõidame Marienhamni. Soovijatega teeme paadisõidu Kobba Klintarile (lisatasu eest, ainult ettetellimisel, sest paatides on piiratud arv kohti), laiule, mis oli aastakümnete vältel Mariehamni laevaliikluse juhtimise sõlmpunktiks. Kobba Klintaril asuva lootsijaama teada-tuntud siluetti peetakse koguni New Yorgi vabadussamba vasteks Mariehamnis. Saame osa lootsijatena töötanud meeste põnevamatest lugudest ning imelisest vaatest Ahvenamaa merele. Laiu kaunis loodus ja tähendusrikas ajalugu on muutnud Kobba Klintari armastatud külastuspaigaks turistide, aga ka kohalike elanike seas. Öömaja Marienhamni ***hotellis (2-sed toad, dušš/WC toas). Soovijatele õhtusöök (lisatasu eest).

Hommikusöök rootsi lauas. Mariehamn on oma nime saanud Vene tsaari Aleksander II abikaasa Maria järgi, linna kutsutakse hellitavalt ka tuhande pärna linnaks tänu kesklinna läbivale uhkele pärnaalleele. Naudime väikese õdusa sadamalinna idülli – maalilised pastellvärvides puumajad, meresõidukool, heledad uhked kaptenivillad, Püha Jüri kirik, mis ehitatud Ahvenamaalt pärit meresõitja ja laevadeomaniku rahade eest. Läänesadamas külastame Ahvenamaa meremuuseumit ja purjelaeva Pommern. 4-mastiline Pommern on ainus originaalkujul säilinud purjelaev omataoliste seas. Seejärel on võimalik veidi omal käel linnas ringi jalutada, suveniire osta ning lõunat süüa. Kunagine linnasüda Torggatani, Strandgatani ja Parkgataniga on jäänud elavaks kauplemiskohaks tänapäevani. Külastame vastavatud Ahvenamaa kultuuriajaloo muuseumit, kus ühteköitval moel antakse edasi selle tillukese saareühiskonna põnev kujunemise ja arenemise lugu. Oma asendi tõttu keset Läänemerd on ahvenamaalastel olnud suurepärased võimalused kauplemiseks ja kontaktide loomiseks, ent teisalt on geograafiline asukoht tähendanud ka suurriikide poliitilistesse võimumängudesse rebimist. Ahvenamaal on olnud Rootsi aeg, Vene aeg ja iseseisvusaeg Soome riigi rüpes. Tänane Ahvenamaa oleks teistsugune, kui ajalugu olnuks teistsugune. Pärastlõunal linnast lahkudes teeme poepeatuse, et kaasa osta külakosti. Ahvenamaa veidi magusa maitsega leib, aga ka õige tume, hapuka mekiga pätsike on selleks kindlasti õige valik, lisandiks sobivad imehästi kohaliku meierei maitseküllased juustud, proovida tasub ka kohalikku sinepit, õlut ja siidrit. Põikame sisse Önningebysse, et heita pilk Jüri Ojaveri loodud noor-eestlastele pühendatud mälestusmärgile „Pink” ning külastada Önningeby muuseumit, kus eksponeeritakse Ahvenamaal maalimas käinud kunstnike töid. Ahvenamaa oma hingematvalt kauni loodusega on olnud inspiratsiooniallikaks nii meie Noor-Eesti rühmituse liikmetele kui ka soome ja rootsi soost loomeinimestele. Võtame suuna Långnäsi sadamasse Lumparlandis, kust valge laevuke meid taas üle mere viib, seekord Ahvenamaa lõunatippu, karge ent kauni looduse ja põneva ajalooga Kökari saarele. Meresõidu ajal saame nautida saarestiku muinasjutulisi vaateid. Praam jõuab Kökarile kell 21.00. Praamil on võimalik süüa õhtusööki. Öömaja Kökari saarel Klobbarsi võõrastemajas (2-sed toad, WC/dušš koridoris).

Hommikusöök rootsi lauas. Külastame saare kunagises koolimajas asuvat Kökari kodukandimuuseumit ning saame osa saarerahva elust-olust ja traditsioonidest nii vanal ajal kui ka tänapäeval. Teeme jalutuskäigu Otterböte asulasse, looduskaunisse paika, mis on tuntud pronksiajast pärit hülgeküttide eluasemete leiukohana. Külastame 18. saj. ehitatud Kökari Püha Anna kirikut ning astume sisse frantsisklaste kabelisse, mis on ehitatud meenutamaks kunagisi hiilgeaegu, mil siin asus võimas frantsiskaani ordu munkade klooster ning saar oli merdsõitvate kaupmeeste sagedaseks peatumispaigaks. Keskpäeval alustame koduteed, suundume taas laevale, et sõita Galtby sadamasse Korpole. Saare elanike esivanemad tulid ristisõdade ajal lääne poolt Rootsist. Praegugi moodustavad siinsete rannikualade kommuunide elanikkonnast valdava osa soomerootslased. Jätkame sõitu Helsingi poole, kust Eckeröline`i laev “Finlandia” suundub kl. 21.40-23.50 Tallinnasse A-terminali. Sõit Tartusse.