Reisikalender

Väljasõit Tartust kl 06.30 Vanemuise alumisest parklast, tallinlastega kohtume sadamas D-terminali ees parklas kl 09.30 meie bussi juures. Tallinki laev väljub Helsingisse kl 10.30-12.30. (NB! Väljasõiduajad võivad muutuda. Palun kontrollige enne reisi Tensi-Reiside kodulehelt).  Helsingist alustame sõitu Turu linna poole. Teel olles räägime Soomemaast ja soomlastest, nende kultuurist, traditsioonidest, loodusest, ajaloost ja tänapäeva elust-olust, aga muidugi ka ahvenamaalastest ja Ahvenamaast. Sõidame maailma ühte suurimasse, enam kui 20 000 saarest ja laiust koosnevasse Turu saarestikku. Teel saame aimu saarestiku mitmekülgsest ning omanäolisest ilmest. Kustavist viib kl 16.35 väike valge laevuke meid Turu saarestikust Ahvenamaa saareriiki Brändöle. Mere lähedust on Brändöl tunda rohkem kui ühelgi teisel Ahvenamaa saarel, kohati kaob rohuriba sootuks ning tee viib otse üle avara veevälja. Külastame kohalikku tekstiilikunstnikku. Teeme jalutuskäigu vaatetorni juurde saarestiku kaljusel maastikul. Ööbime hotellis Gullvivan, 2-sed toad suures majas (dušš/WC toas) ja 4-sed apartemendid väiksemates majades (apartementides 2-sed toad, dušš/WC apartemendis). Hotellil oma rand ja saun. Soovijatele õhtusöök hotellis (ettetellimisel, lisatasu eest).

Hommikusöök. Sõidame praamiga Fasta Ålandile ehk Ahvenamaa peasaare külje all asuvale Vårdöle, mille on kuulsaks kirjutanud soomerootsi kirjanik Sally Salminen oma mitmeid kirjandusauhindu võitnud romaanis „Katrina“. Teeme peatuse peasaarel Bomarsundi kindluse varemete juures. Kindlus rajati Vene tsaarivõimu ajal ning sellest pidi saama kolossaalne kaitserajatis, kuid paraku hävitati ehitis Krimmi sõjas prantslaste ja inglaste poolt. Külastame 14. saj pärit Kastelholmi lossi, mis on läbi aegade olnud kohaliku maksukoguja residentsiks, aga ka kuninglike seltskondade peatumispaigaks. Kindluslossiga on olnud tihedalt seotud Rootsi kuningas Gustav Vasa, kes siin jahipidusid pidas, kuid tema pojale Erik XIV sai loss hoopis vangikongiks. Vahetus läheduses asuvas Jan Karlsgårdeni vabaõhumuuseumis saame näha, kuidas saarerahvas vanal ajal elas. Sööme lõunat tuntud telekoka Michael Björklundi restoranis, kus au sees on ehtsad maitsed ja kohalik kraam (lisatasu eest, ettetellimisel). Lossi ning vabaõhumuuseumi vahetus läheduses tegutsevad kangete napsude tootjad ning karamellivalmistajad, kelle tooted samuti proovida tasub. Pärast lõunasööki teeme peatuse kõrgel kaljuserval asuva tuntud suvekohviku juures, naudime unustamatuid vaateid maastikule kohvikualalt ning saarestiku parimast vaatetornist. Jätkame teekonda ning külastame Finströmi kirikut. Kirik on üks saarestiku ja terve Soome vanimaid ning paistab silma keskaegsete seina- ja laemaalingute ning puitskulptuuride poolest. Seejärel suundume peasaare läänetippu, Eckeröle. Eckeröl külastame Vene tsaaririigi ajal ehitatud uhket posti- ja tollimaja, kus saame imetleda kohalikku kunstkäsitööd ja disaini ning kuuleme posti- ja tollimaja suursugusest minevikust ning tegusast tänapäevast. Hoone ehitati siia saare läänetippu, kus üle mere Rootsi on vaid 40 km, Vene ajal, et läänenaabrile tsaaririigi võimsusest märku anda. Just siia jõudis välja üle Ahvenamaa kulgev postitee, siin laadisid Ahvenamaa postivedajad talupojad kirjad paati ning sõudsid üle mere Rootsi. Asume teele Mariehamni poole. Soovijatele kerge õhtusöök hotellis (ettetellimisel, lisatasu eest). Soovijatega teeme paadisõidu Kobba Klintarile (lisatasu eest, ainult ettetellimisel, sest paatides on piiratud arv kohti), laiule, mis oli aastakümnete vältel Mariehamni laevaliikluse juhtimise sõlmpunktiks. Kobba Klintaril asuva lootsijaama teada-tuntud siluetti peetakse koguni New Yorgi vabadussamba vasteks Mariehamnis. Saame osa lootsidena töötanud meeste põnevatest lugudest ning imelisest vaatest Ahvenamaa merele. Laiu kaunis loodus ja tähendusrikas ajalugu on muutnud Kobba Klintari armastatud külastuspaigaks turistide, aga ka kohalike elanike seas. Öömaja Marienhamni ***hotellis (2-sed toad, dušš/WC toas).

Hommikusöök rootsi lauas. Mariehamn on oma nime saanud Vene tsaari Aleksander II abikaasa Maria järgi, linna kutsutakse hellitavalt ka tuhande pärna linnaks tänu kesklinna läbivale uhkele pärnaalleele. Naudime väikese õdusa sadamalinna idülli – maalilised pastellvärvides puumajad, merekool, heledad uhked kaptenivillad, püha Jüri kirik, mis ehitatud Ahvenamaalt pärit meresõitja ja laevaomaniku rahade eest. Läänesadamas külastame Ahvenamaa meremuuseumit ja purjelaeva Pommern. 4-mastiline Pommern on ainus originaalkujul säilinud purjelaev omataoliste seas. Seejärel on võimalik veidi omal käel linnas ringi jalutada, suveniire osta ning lõunat süüa. Kunagine linnasüda Torggatani, Strandgatani ja Parkgataniga on jäänud elavaks kauplemiskohaks tänapäevani. Linnast lahkudes teeme poepeatuse, et kaasa osta külakosti. Ahvenamaa veidi magusa maitsega leib, aga ka õige tume, hapuka mekiga pätsike on selleks kindlasti õige valik, lisandiks sobivad imehästi kohaliku meierei maitseküllased juustud, proovida tasub ka kohalikku sinepit, õlut ja siidrit. Põikame sisse Önningebysse, et heita pilk noor-eestlastele pühendatud mälestusmärgile „Pink” ning külastada Önningeby muuseumit, kus eksponeeritakse Ahvenamaal maalimas käinud kunstnike töid. Ahvenamaa oma hingematvalt kauni loodusega on olnud inspiratsiooniallikaks nii meie Noor-Eesti rühmituse liikmetele kui ka soome ja rootsi soost loomeinimestele. Teel Långnäsi sadamasse külastame kunagist kaptenitalu, mis tegusa kogukonna toel on uuesti õitsele puhkenud. Suundume Ahvenamaa lõunatippu, karge ent kauni looduse ja põneva ajalooga Kökari saarele. Meresõidu ajal saame nautida saarestiku muinasjutulisi vaateid. Praam jõuab Kökarile kell 21.30. Praamil on võimalik süüa õhtusööki. Öömaja Kökari saarel Brudhälli hotellis (2-sed toad ja 4-sed toad, WC/dušš toas).

Hommikusöök rootsi lauas. Külastame saare kunagises koolimajas asuvat Kökari koduloomuuseumit ning saame osa saarerahva elust-olust ja traditsioonidest nii vanal ajal kui ka tänapäeval. Seejärel matkame üle kaljuse maastiku Püha Anna kiriku ning frantsisklaste kabeli juurde. Viimane on ehitatud meenutamaks kunagisi hiilgeaegu, mil siin asus frantsiskaani ordu munkade klooster ning saar oli merdsõitvate kaupmeeste sagedaseks peatumispaigaks. Keskpäeval alustame koduteed, suundume taas laevale, et sõita Galtby sadamasse Korpole. Saare elanike esivanemad tulid ristisõdade ajal lääne poolt Rootsist. Praegugi moodustavad siinsete rannikualade elanikkonnast valdava osa soomerootslased. Jätkame sõitu Helsingi poole, kust laev Viking XPRS väljub kl 21.15. Saabume Tallinna sadama A-Terminali kl 23.45. Sõit Tartusse.