Reisikalender

Väljasõit Tartust kl 03.30 Vanemuise alumisest parklast. Tallinlastega kohtume D-terminali ees parklas meie bussi juures kl 06.00. Viking Line’i laev “Viking XPRS” Helsingisse kl 07.00–09.30. (NB! Väljasõiduajad täpsustuvad ja võivad muutuda, kui laevade/praamide graafikud muutuvad. Palun kontrollige väljasõitu paar päeva enne reisi!) Helsingist alustame sõitu Turu saarestiku poole. Teel olles räägime Soomemaast ja soomlastest, nende kultuurist, traditsioonidest, loodusest, ajaloost ja tänapäeva elust-olust, aga muidugi ka ahvenamaalastest ja Ahvenamaast. Sõidame maailma ühte suurimasse, enam kui 20 000 saarest ja laiust koosnevasse Turu saarestikku. Teel saame aimu saarestiku mitmekülgsest ning omanäolisest ilmest. Jõuame Kustavisse, kust väike valge laevuke viib meid Turu saarestikust Ahvenamaa saareriiki Brändöle. Sõidame läbi Brändö valla, mis koosneb hulgast omavahel teetammide ja sildadega ühendatud saarekestest. Tee viib läbi vahelduva maastiku, kuhu on justkui paisatud väikesed majakesed, metsatukad, kaljunukid, kivid, lahesopid. Mere lähedust on Brändöl tunda rohkem kui ühelgi teisel Ahvenamaa saarel, kohati kaob rohuriba sootuks ning tee viib otse üle avara veevälja. Brändö valla teises otsas suundume taas saarestikupraamile ning sõidame Kumlinge saarele. Külastame imearmast Kumlinge kirikut, mis on kuulus oma 15. sajandist pärit lae- ja seinamaalingute poolest. Ilusa ilma korral teeme jalgsimatka mööda Kumlinge saare ilusamaid paiku, soovijad saavad minna ujuma. Õhtu lõpetab ühine piknik, meeleolu aitab luua kohalik muusik Torbjörn Engman, kelle kitarrilood pakuvad võimalust avastada saarerahva olemust ja hinge. Öömaja majakestes (4–6-sed majad, tualetid ja pesemisvõimalus kõrvalmajas, kööginurga kasutamise võimalus).

Hommikusöök rootsi lauas. Sõidame praamiga Fasta Ålandile ehk Ahvenamaa peasaarele Vårdöle, mille on kuulsaks kirjutanud soomerootsi kirjanik Sally Salminen oma mitmeid kirjandusauhindu võitnud romaanis „Katriina“. Teeme peatuse Bomarsundi kindluse varemete juures. Kindlus rajati Vene tsaarivõimu ajal ning sellest pidi saama kolossaalne kaitserajatis, kuid paraku hävitati ehitis Krimmi sõjas prantslaste ja inglaste poolt. Külastame 14. saj pärit Kastelholmi kindlust, mis on läbi aegade olnud kohaliku maksukoguja residentsiks, aga ka kuninglike seltskondade peatumispaigaks. Kindluslossiga on olnud tihedalt seotud Rootsi armastatuim kuningas Gustav Vasa, kes siin jahipidusid pidas, kuid tema pojale Erik XIV sai loss hoopis vangikongiks. Vahetus läheduses asuvas Jan Karlsgårdeni vabaõhumuuseumis tutvume 19.saj. ahvenamaalaste talupojakultuuriga. Sõidame peasaare põhjatippu Getale, kus võrratu merevaatega restoranis saab proovida Ahvenamaa kalasuppi, mis maitseb ka neile, kes kalast väga lugu ei pea, ning maiustada Ahvenamaa pannikoogiga, mida pakutakse vana traditsiooni kohaselt vahukoore ning kuivatatud ploomidest keedetud moosiga. Pärastlõunal suundume Eckeröle, et sealsel metsloomasafaril imetleda Ahvenamaa uhkeid vapiloomi. Neid on siin külluses ning julgemaid isendeid õnnestub kindlasti ka päris lähedalt uudistada. Lisaks hirvedele saab sõprust teha ka triibuliste metsseapõrsaste ning väärikate jaanalindudega. Storby külas vaatame võimsat posti- ja tollimaja. See ehitati siia saare läänetippu, kust üle mere Rootsimaa randa on vaid 40 km, Vene ajal, et läänenaabrile tsaaririigi võimsusest märku anda. Just siia jõudis välja üle Ahvenamaa kulgev postitee, siin laadisid Ahvenamaa postivedajad talupojad kirjad paati ning sõudsid üle mere Rootsi. Õhtupoolikul suundume Mariehamni. Soovijatega teeme paadisõidu Kobba Klintarile (lisatasu eest, ainult ettetellimisel, sest paatides on piiratud arv kohti), laiule, mis oli aastakümnete vältel Mariehamni laevaliikluse juhtimise sõlmpunktiks. Kobba Klintaril asuva lootsijaama teada-tuntud siluetti peetakse koguni New Yorgi vabadussamba vasteks Mariehamnis. Saame osa lootsijatena töötanud meeste põnevamatest lugudest ning imelisest vaatest Ahvenamaa merele. Laiu kaunis loodus ja tähendusrikas ajalugu on muutnud Kobba Klintari armastatud külastuspaigaks turistide, aga ka kohalike elanike seas. Öömaja Marienhamnis ***hotellis (2-sed toad). Soovijatele õhtusöök (lisatasu eest).

Hommikusöök rootsi lauas. Teeme jalutuskäigu Mariehamni kesklinnast uhke omavalitsuskompleksi juurest Läänesadamasse. Vene tsaari Aleksander II abikaasa Maria järgi nime saanud linna kutsutakse hellitavalt ka tuhande pärna linnaks kesklinna läbiva uhke pärnaallee tõttu. Jalutuskäigul naudime väikese õdusa sadamalinna idülli – maalilised pastellvärvides puumajad, meresõidukool, heledad uhked kaptenivillad, Püha Jüri kirik, mis ehitatud Ahvenamaalt pärit meresõitja ja laevadeomaniku rahade eest. Läänesadamas külastame Ahvenamaa meremuuseumit ja purjelaeva Pommern. 4-mastiline Pommern on ainus originaalkujul säilinud purjelaev omataoliste seas. Seejärel on võimalik veidi omal käel linnas ringi jalutada, suveniire osta ning lõunat süüa. Kunagine linnasüda Torggatani, Strandgatani ja Parkgataniga on jäänud elavaks kauplemiskohaks tänapäevani. Külastame vastavatud Ahvenamaa kultuuriajaloo muuseumit, kus ühteköitval moel antakse edasi selle tillukese saareühiskonna põnev kujunemise ja arenemise lugu. Oma asendi tõttu keset Läänemerd on ahvenamaalastel olnud suurepärased võimalused kauplemiseks ja kontaktide loomiseks, ent teisalt on geograafiline asukoht tähendanud ka suurriikide poliitilistesse võimumängudesse rebimist. Ahvenamaal on olnud Rootsi aeg, Vene aeg ja iseseisvusaeg Soome riigi rüpes. Tänane Ahvenamaa oleks teistsugune, kui ajalugu olnuks teistsugune. Pärastlõunal linnast lahkudes teeme poepeatuse, et külakosti kaasa osta. Ahvenamaa veidi magusa maitsega leib, aga ka õige tume, hapuka mekiga pätsike on selleks kindlasti õige valik, lisandiks sobivad imehästi kohaliku meierei maitseküllased juustud, proovida tasub ka kohalikku sinepit, õlut ja siidrit. Põikame sisse Önningebysse, et heita pilk Jüri Ojaveri loodud noor-eestlastele pühendatud mälestusmärgile „Pink” ning külastada Önningeby muuseumit, kus eksponeeritakse Ahvenamaal maalimas käinud kunstnike töid. Ahvenamaa oma hingematvalt kauni loodusega on olnud inspiratsiooniallikaks nii meie Noor-Eesti rühmituse liikmetele kui ka soome ja rootsi soost loomeinimestele. Långnäsi sadamast viib meid taas valge laevuke üle mere, seekord Ahvenamaa lõunatippu, karge ent kauni looduse ja põneva ajalooga Kökari saarele. Praamil on võimalik süüa õhtusööki. Öömaja Kökari saarel majakestes (4-sed majad, WC ja pesemisvõimalus kõrvalmajas).

Hommikusöök rootsi lauas. Külastame saare kunagises koolimajas asuvat Kökari kodukandimuuseumit ning saame osa saarerahva elust-olust ja traditsioonidest nii vanal ajal kui ka tänapäeval. Ilusa ilma korral teeme matka, et vahetult kogeda Kökari saare vaheldusrikast ja omanäolist loodust, jalutada kividel ja kaljuküngastel, mille vahel on ruumi leidnud ka pisikesed lopsaka taimestikuga orud. Matkates jõuame Otterböte asulasse, looduskaunisse orgu keset kaljusid, mis on tuntud pronksiajast pärit hülgeküttide eluasemete leiukohana. Just siin peatusid tõenäoliselt esimesed saarele jõudnud inimesed. Lähme vaatama 18. saj. ehitatud Püha Anna kirikut ning astume sisse frantsisklaste kabelisse, mis on ehitatud meenutamaks kunagisi hiilgeaegu, mil siin asus frantsiskaani munkade klooster ning saar oli merdsõitvate kaupmeeste sagedaseks peatumispaigaks. Keskpäeval alustame koduteed, suundume taas saarestikupraamile, et sõita Galtby sadamasse Korpole. Saare elanike esivanemad tulid ristisõdade ajal lääne poolt Rootsist. Praegugi moodustavad siinsete rannikualade kommuunide elanikkonnast valdava osa soomerootslased. Jätkame sõitu Helsingi poole, kust Viking Line´i laev suundub kl. 20.30-23.00 Tallinnasse A-terminali. Sõit Tartusse.