Reisikalender

Väljasõit Tallinnast kl 07.00 Vene Kultuurikeskuse eest (Mere pst 5), kl 08.45 Puhu risti Olerexi tanklast ja Tartust kl 10.00 Vanemuise alumisest parklas(NB! Väljasõiduajad võivad muutuda. Palun kontrollige enne reisi tensi-Reiside kodulehelt). Sõit Lätti. Zvartava loss (1881 aastast) on üks eredamatest neogootika stiilis hoonetest Lätis. See on ka Läti Kunstnike Liidu töökohtumiste ja rahvusvaheliste sümpoosiumide toimumiste kohaks. Kaunis lossipark, järv ja tuuleveskid. Lõunasöök (ettetellimisel, lisatasu eest). Stameriena loss on üks silmapaistvamaid prantsuse uusrenessansi näiteid Lätis, valmis 1843. aastal. Peahoone meenutab lausa muinasjutulossi ning lisaks sellele meenuvad siin meie oma armsa Alatskivi valged tornid. Peahoone ümber künklikul maastikul on 28,4 ha suurune vabakujundusega park, mida ilmestavad Poga järv ja jõgi. Lossiajaloo vahest huvitavaim seik on, et viimane mõisaproua Alexandra von Wolff-Stomersee abiellus 1932. aastal itaalia kirjaniku Giuseppe Tomasi di Lampedusaga, „Gepardi” autoriga, kes elas siinses mõisas 20.saj. 30-datel. Koduloolased uurivad siiamaani põnevusega romaani, et leida sealt viiteid autori Lätimaal veedetud päevadele. Mõisa interjöör on olnud väga uhke – suure trepiga vestibüül, rikkalikult kujundatud saal. Mõisahoone teisel korrusel asusid mõisahärra ja -proua ruumid. Härra ja proua ruume ühendas rõdu, kus nad olevat koos kohvi joonud. Mõis süüdati 1905.a. rahutuste ajal, suur osa algsest sisemusest hävis. Taastamisel 1908 sai loss praeguse ilme. Mõisa lähedal järve kaldal asub väike ja helge vene õigeusu kirik, mille ehitamise kohta liigub legende. Täna jõuame veel väljast uudistada riikliku kaitse all olevat 19. sajandil rajatud, hiljem juurdeehitustega täiendatud Jaungulbene mõisa suurejoonelist peahoonet ja parki, mis rajati koos mõisa peahoonega. 39 hektaril laiuvast vabakujundusega pargist võib leida nii obeliski kui tehislikud linnusevaremed nn. Põrguväravatega (Velna vārti), kui vaid oleks aega. Ööbima sõidame maalilisse Madona väikelinna. Pargid, purskkaevud ja lilled. Linnake on ainulaadne oma künkliku maastiku poolest, Madona asupaik on üks kõrgeimaid kohti Lätis, 122-193 m üle merepinna. Teda kutsutakse ka Läti Talvepealinnaks. Soovijatele õhtusöök (lisatasu eest, ettetellimisel). Öömaja ***hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Külastame kohaliku keraamiku töökoda Madona lähistel. Jānis Seiksts on pool sajandit oma elust pühendanud loomingule ning on „Läti kultuuripärandi hoidja“ aumärgi omanik. Ringkäik keraamikakojas ja kaunis iluaias. Siin näeme, kui kenasti sobitub tema aiakeraamika lillede ja põõsaste vahele. Võimalus osta keraamiku põnevaid tooteid. Nüüd läheme külla kolme põlvkonna veinimeistrite veinikotta Domu Pietura (ehk mõtted peatuvad). Ema ja tütar teavad tänu isa/vanaisa salatarkustele heade koduveinide valmistamisest kõike ning meie saame nautida tulemust. Degusteerime 4-5 veini ja teeme ka mõned ostud eri sorti aia- ja metsasaadustest valmistatud veinidest. Edasi sõidame Cesvainesse, kus kunagi asus latgalite muinaslinnus. Alul vaatame uhkeimat Vidzeme neogooti stiilis võimsa oreliga kirikut, mis on ka Läti suurim maakirik. Külastame Cesvaine mõisa peahoonet, mis mõjub suursuguselt – hoonel on kaks tiibhoonet, mis moodustavad siseõue, ja mitmeid tornikesi. Ehitusmaterjalina on fassaadil kasutatud maakivi. Maja keskel olid esindusruumid – saal, raamatukogu, söögisaal, suur fuajee. 2003.aastal oli hoones suur tulekahju, hävis katus. Seejärel algasid teisel korrusel renoveerimistööd. Tulekahju jälgi taastatakse lossis järjepidevalt siiani. Peahoone ümber on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid – kohe vastas asub tallikompleks ja sellest veidi edasi metsnikumaja. Lõunasöök (lisatasu eest, ettetellimisel). Sõit Tartu-Tallinn.