Väljasõit Tartust kl 07.30 Vanemuise alumisest parklast ja kl 08.15 Puhu risti Olerexi tanklast.
Võivere tuulik on Hollandi tüüpi viiekorruseline kivist kehandiga tuulik, kus viimati tehti veskitööd 60 aastat tagasi. Siin on midagi, mida on Eestis teadupärast olnudki ainult kolmes veskis – kolme iseseisva ruumi ja ahjuga soklikorrus. See korrus ei ole olnud kunagi jahu tootmiseks, sel on olnud erinevaid funktsioone, kuid loodi algselt selleks, et mölder saaks soklikorrusel elada. Tuulik asub Struve poolt teostatud meridiaanikaare mõõtmise Simuna-Võivere baasjoone Võivere otspunkti kõrval. Baasjoone üks punktidest Simunas on tähistatud graniitsambaga ja teine punktidest Võivere tuuliku kõrval on tähistatud paekivist vundamendiga, mis on kaetud klaasist püramiidiga. Struve geodeetiline kaar, mis ulatub Põhja-Jäämerest Musta mereni, mõõdeti aastatel 1816.-1855. ja seda kasutati Maa kuju ja mõõtmete määramiseks ning topograafiliste kaartide koostamiseks. Struve kaar kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja 2005. aastal. Eestist kanti maailmapärandi nimekirja kolm punkti – Võivere, Simuna ja Tartu tähetorn. Simuna-Võivere baasjoon mõõdeti 1827. aasta sügisel F.G.W. Struve juhendamisel. Tuulikus on võimalus külastada Struve kaare interaktiivse lahenduse abil kõiki kolmekümmend nelja UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud punkti. Tuulikus jahvatab selle omanik meile ajaloo ja teaduse juttu Struve-Tenneri ekspositsioonist, Struve geodeetilisest kaarest ja maailmas tuntud, kuid Eestis vähem teatud astronoomidest ja geodeetidest Friedrich Georg Wilhelm Struve’st ja Carl Friedrich Tenner’ist.
Kiltsi loss on püstitatud keskaegse 15.-16. saj pärineva vasall-linnuse varemetele. 1784. aastal omandas Kiltsi mõisa major Hermann Johann von Benckendorff. Asuti vanu linnusemüüre kokku sobitama uue varaklassitsistlikus stiilis ehitatava mõisahoonega. 1790. aastal kerkis keskaegse vasallilinnuse varemetele esinduslik hilisbarokne peahoone, mis peidab endas põnevaid ja legendirikkaid keskaegseid osiseid. Toretsevat lossi ehivad kuppelkatustega ümartornid ja kaares peahoonega kokku ehitatud tiibhooned. Lossi esifassaadi kaunistab tänagi Benckendorffide perekonnavapp. Aja- ja kultuuriloos on Kiltsi lossil eriline koht. 1801. aastal ostis mõisa hilisem maailmakuulus meresõitja ja maadeavastaja Adam Johann von Krusenstern. Tema juhtimisel teostus Vene esimene ümbermaailmareis (1803-1806), mille põhjal koostas ta just Kiltsis elades „Lõunamere atlase”- tähtsaim merekaartide kogumik Vaikse ookeani kohta 20. sajandi alguseni. Admiral suri Kiltsis 1846. aastal, tema põrm sängitati tsaar Nikolai I erikäsu kohaselt Tallinna Toomkirikusse. 16. novembril 1995 möödus 225 aastat Adam Johann von Krusensterni sünnist ning siis avati Kiltsi lossis admiralile ja õpetlasele pühendatud mälestustuba. 2010. aastal renoveeritud mõisas pälvivad tähelepanu taastatud seina-ja laemaalid, mõisa all paiknevad keskaegsed ruumid ning Krusensterni rõdu. Lossiekskursioon kohaliku giidiga ja jalutuskäik mõisapargis. Park oma põlispuude, allikate ka omanäolise taimestikuga on algselt planeeritud ja rajatud A. J. von Krusensterni poolt vabas stiilis inglise pargina. Tähelepanuväärne on paekivi müüritistega kujundatud Õnneallikas. Üle tiigi paistavad 16. sajandi vesiveski varemed. Säilinud on mõisaaegne karusmarjaallee, mis viib Koerakivi juurde.
Tamsalu 100 tamme park on Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks rajatud tammepark.
Konkursi võidutöö „Sõnasalud” ideelahendus oli väikelinnale omaselt sümbioos linnalikust ja maalähedasest. Iga istutatav tamm on eriline ning vajab selget märgistust, et erineda olemasolevatest puudest. Tammede ümber rajati raudbetoonvööd, millele on süvistatud 100 Eesti vanasõna. 10 tamme ümber on ehitatud ümmargused istepingid. Nii moodustuvad tammegruppidest „Sõnasalud”, mis muudab pargis liikumise põnevaks aga ka mõtlemapanevaks igaühele. Tamsalus „Kukelossi” nime all tuntud tsaariaegse hoone müürid konserveeriti ja viimistleti. Müüride vahele on ülesseatud lubjatööstuse ajalugu tutvustav ekspositsioon.
Lõunasöök Tamsalu kohvikus Kirsimari (lisatasu eest, ettetellimisel).
Porkuni mõis ja Paemuuseum
Porkuni kõige kõrgemasse kohta, Küngassaarele, rajas Tallinna piiskop Simon von der Borch 1479. aastal oma pealinnuse. Rajaja nime järgi hakati kohta kutsuma Borkholmiks, mis eesti keeles mugandus Porkuniks. See hävis juba 16 saj Liivi sõja ajal. Linnusest on säilinud ainult väravatorn, mida on renoveeritud. 4. juunil 1992 rajati siia Marko Pomerantsi ettevõtmisel Paemuuseum. Läbi torni viie korruse on võimalik saada ülevaade Eesti rahvuskivist – paekivist. Ekspositsioon tutvustab paekivi tekkelugu, kivistisi, levikut ja kasutust. Siin on rikkalik kollektsioon paenäidiseid üle Eesti. Torni tipus asub vaateplatvorm, kust saab heita pilgu Porkuni järvele, mõisakompleksile ja ümbruskonnale.
Porkuni mõisaansambli nüüdishoonestus pärineb 19. sajandist. Viimane mõisnik von Rennenkampff lasi 1870-1874 vana häärberi kohale ehitada uue, mida rahvas hakkas kutsuma Porkuni lossiks. Hoones on segunenud tuudorstiil ja neorenessanss. Hoone ehteks on keskrisaliidi tuudorstiilis tornikestega astmikviil, mille peened detailid on paekivist meisterlikult välja tahutud. Hoone ühel nurgal on gootilik tömbi telkkiivriga kaheksatahuline nurgatorn, mis jäljendab kõrval paikneva piiskopilinnuse väravatorni osa. Lossi astmikfrontooni ehib Rennenkampffide perekonna vapp. Mõisakompleksist on säilinud mitmeid 19. sajandi alguse kõrvalhooneid, osa neist asub väljaspool järvesaart. Tänaseks on mõisakompleks müüdud erakätesse.
Ekskursioon Rakvere linnuses „Keskaja naudingud“. Programmi käigus viiakse läbi ajalooteadmiste kontroll, külastame keskaegset bordelli ja tutvutume habemeajaja tööga, mekime armujooki ja soovidekaev täidab meie salasoovi, toidame linnuse loomi, teadustekambris valmistame küünla, käime kabelis ja julgemad saavad külastada piinakambrit, surmatuba ja põrgut.
Rakvere Vallimäe nõlvade vahele rajatud unikaalne esinemispaik valmis 2020 aasta suvel – tipptasemel 4200 istekohaga pealava ala ning 800 istekohaga foorumlava. Vallimäe vabaõhukeskus on kindlasti ja vaieldamatult vägev ning võimas kontserdipaik, unikaalne oma hea asukoha, ligipääsetavuse ning uudsusega. Vabaõhukeskuses on võimalik läbi viia ka spordiüritusi. Ürituste välisel ajal loovad uued kõnnialad ja vaateplatvormid mõnusa jalutuskäiguna kindlasti pikaks ajaks avastamisrõõmu. See on kaunis koht, kus ka perepiknikku pidada, mõnusaid vaateid nautida ja tervisekõndi teha.
Järved Äntu maastikukaitsealal, mis moodustati 1978. aastal. Selle pindala on 391 ha. Kaitseala huvipakkuvamad objektid on lubjatoitelised Äntu järved: Sinijärv, Vahejärv, Valgejärv, Linaleojärv. Äntu Sinijärv on Eesti kõige selgema eriliselt sinakasrohelise veega järv. Ühtlasi on see lubjatoiteliste järvede kõige iseloomulikum esindaja Eestis, mille vesi on ka kõige sügavamas kohas kaheksa meetri peal põhjani läbipaistev. Teeme väikese jalutuskäigu järvede juurde.
