Väljasõit Tartust kl 07.30 Vanemuise alumisest parklast, kl 08.15 Puhu risti Olerexi tanklast.
Võivere tuulik on Hollandi tüüpi viiekorruseline kivist kehandiga tuulik, kus viimati tehti veskitööd 60 aastat tagasi. Siin on midagi, mida on Eestis teadupärast olnudki ainult kolmes veskis – kolme iseseisva ruumi ja ahjuga soklikorrus. See korrus ei ole olnud kunagi jahu tootmiseks, sel on olnud erinevaid funktsioone, kuid loodi algselt selleks, et mölder saaks soklikorrusel elada. Tuulik asub Struve poolt teostatud meridiaanikaare mõõtmise Simuna-Võivere baasjoone Võivere otspunkti kõrval. Baasjoone üks punktidest Simunas on tähistatud graniitsambaga ja teine punktidest Võivere tuuliku kõrval on tähistatud paekivist vundamendiga, mis on kaetud klaasist püramiidiga. Struve geodeetiline kaar, mis ulatub Põhja-Jäämerest Musta mereni, mõõdeti aastatel 1816.-1855. ja seda kasutati Maa kuju ja mõõtmete määramiseks ning topograafiliste kaartide koostamiseks. Struve kaar kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja 2005. aastal. Eestist kanti maailmapärandi nimekirja kolm punkti – Võivere, Simuna ja Tartu tähetorn. Simuna-Võivere baasjoon mõõdeti 1827. aasta sügisel F.G.W. Struve juhendamisel. Tuulikus on võimalus külastada Struve kaare interaktiivse lahenduse abil kõiki kolmekümmend nelja UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud punkti. Tuulikus jahvatab selle omanik meile ajaloo ja teaduse juttu Struve-Tenneri ekspositsioonist, Struve geodeetilisest kaarest ja maailmas tuntud, kuid Eestis vähem teatud astronoomidest ja geodeetidest Friedrich Georg Wilhelm Struve’st ja Carl Friedrich Tenner’ist.
Kiltsi loss on püstitatud keskaegse 15.-16. saj pärineva vasall-linnuse varemetele. 1784. aastal omandas Kiltsi mõisa major Hermann Johann von Benckendorff. Asuti vanu linnusemüüre kokku sobitama uue varaklassitsistlikus stiilis ehitatava mõisahoonega. 1790. aastal kerkis keskaegse vasallilinnuse varemetele esinduslik hilisbarokne peahoone, mis peidab endas põnevaid ja legendirikkaid keskaegseid osiseid. Toretsevat lossi ehivad kuppelkatustega ümartornid ja kaares peahoonega kokku ehitatud tiibhooned. Lossi esifassaadi kaunistab tänagi Benckendorffide perekonnavapp. Aja- ja kultuuriloos on Kiltsi lossil eriline koht. 1801. aastal ostis mõisa hilisem maailmakuulus meresõitja ja maadeavastaja Adam Johann von Krusenstern. Tema juhtimisel teostus Vene esimene ümbermaailmareis (1803-1806), mille põhjal koostas ta just Kiltsis elades „Lõunamere atlase”- tähtsaim merekaartide kogumik Vaikse ookeani kohta 20. sajandi alguseni. Admiral suri Kiltsis 1846. aastal, tema põrm sängitati tsaar Nikolai I erikäsu kohaselt Tallinna Toomkirikusse. 16. novembril 1995 möödus 225 aastat Adam Johann von Krusensterni sünnist ning siis avati Kiltsi lossis admiralile ja õpetlasele pühendatud mälestustuba. 2010. aastal renoveeritud mõisas pälvivad tähelepanu taastatud seina-ja laemaalid, mõisa all paiknevad keskaegsed ruumid ning Krusensterni rõdu. Lossiekskursioon kohaliku giidiga ja jalutuskäik mõisapargis. Park oma põlispuude, allikate ka omanäolise taimestikuga on algselt planeeritud ja rajatud A. J. von Krusensterni poolt vabas stiilis inglise pargina. Tähelepanuväärne on paekivi müüritistega kujundatud Õnneallikas. Üle tiigi paistavad 16. sajandi vesiveski varemed. Säilinud on mõisaaegne karusmarjaallee, mis viib Koerakivi juurde.
Inju meemaja, kus tutvustatakse mesilaste pidamise ja mee tootmise saladusi. Maitsta saab mitmeid erinevaid meesegusid: taruvaigu ja õietolmuga, astelpajuga, ingveriga jt. Mesi ka tuupides. Kõrval asub OÜ Kangakoi õmblus-, tikkimis-, laserlõike- ning -graveerimistöökoda, kus on võimalus nende töödega tutvuda.
Ostmisvõimalused.
Lõunasöök Tamsalu kohvikus Kirsimari (lisatasu eest, ettetellimisel).
Tamsalu 100 tamme park on Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks rajatud tammepark.
Konkursi võidutöö „Sõnasalud” ideelahendus oli väikelinnale omaselt sümbioos linnalikust ja maalähedasest. Iga istutatav tamm on eriline ning vajab selget märgistust, et erineda olemasolevatest puudest. Tammede ümber rajati raudbetoonvööd, millele on süvistatud 100 Eesti vanasõna. 10 tamme ümber on ehitatud ümmargused istepingid. Nii moodustuvad tammegruppidest „Sõnasalud”, mis muudab pargis liikumise põnevaks aga ka mõtlemapanevaks igaühele. Tamsalus „Kukelossi” nime all tuntud tsaariaegse hoone müürid konserveeriti ja viimistleti. Müüride vahele on ülesseatud lubjatööstuse ajalugu tutvustav ekspositsioon.
Moe Piiritusetehase Külastuskeskus. Moe mõisat (Muddis) mainitakse esmakordselt 1500 aastal. 1886. aastal ostis Peterburi Meditsiini ja Farmaatsia Akadeemias hariduse saanud Jakob Kurgberg Moe mõisa ning rajas sinna moodsa, aurujõul töötava Moe piiritusetehase, liköörivabriku ning õlle- ja limonaaditehase. Tehas töötas kuni 1939. aastani tema juhtimisel. 15. okt 1971 avati Viktor Kirsilo eestvedamisel vanas viinaköögis Moe Muuseum. Ringkäigul tutvustatakse piirituse- ja viinatööstuse tegevust ammustel aegadel ja tänapäeval nii Moes kui kogu Eestis. Võimalus on näha ajaloolist viinakööki, uut destilleerimiskoda, piiritusevabriku meistrituba ja sõita keedutõrres liftiga. Ringkäigu lõpus erinevate viina ja õlle sortide degusteerimine. Tehasepoest on võimalik tooteid kaasa osta.
Kadaka talu iluaed. Kolmkümmend aastat tagasi perele elukohta otsides leidsid hakkajad inimesed Jäneda lähedalt metsa ja võsa seest Kadaka talu vundamendivaremed. Aastatega ehitati üles elumaja, mille ümber kujunes justkui iseenesest kaunis inglise stiilis aed. Ajapikku tekkis perenaisel suurem huvi aiakujunduse vastu ning aeda pidevalt uuendades omandas ka vajalikud nipid. Istutusalad on tihti määranud maastik ise, kesksel kohal on pilkupüüdev veesilm. Taimeaias kroonib ligikaudu 50 sorti hortensiaid, tooni annavad värvikirevad püsilillepeenrad, kõrrelised ja okaspuude erinevad vormid.
2020. aastal omistati aiale Lääne-Viruma kauneima maastikuaia tiitel ning aed pälvis presidendi auhinna. Lisaks on saadud tunnustust Maakodu, Aed ja Kodu ning Kodukiri korraldatud aiakonkursitel.
Ostusoovi korral on Kadaka talu aias hortensiahuvilistele pakkuda müügiks 20 sorti madala- ja kõrgekasvulisi aedhortensiaid 3-5 l pottides. Püsililledest on müügiks 25 sorti siberi iiriseid (suured taimed), 15 sorti astilbesid ning palju teisi püsililli ja kõrrelisi. Võetakse vastu ka eritellimusi aiaplaaniks ja püsilillekollektsioonidele.
Kojusõit orienteeruvalt kl 19.00 marsruudil Mäo – Puhu rist –Tartu.