Reisikalender

Väljasõit Tallinnast kl 07.00 Rahvusraamatukogu eest parklast, Pärnust kl 09.00 hotell “Pärnu” eest (NB! Väljasõiduajad võivad muutuda. Palun kontrollige). Sõit Ainažisse. Vaatleme Ainaži tuletorni ja külastame väikest Merekooli muuseumi. Ainažis ehk Heinastes asutati 1864 aastal Läti esimene merekool, kus õpetati nii läti, vene kui eesti keeles. Seal said õpetust paljud Eesti meremehed. Edasi sõidame Salacgrivasse, kus teeme lühipeatuse ja vaatame sealset tuletorni. Salacgriva oli väike aga oluline sadam, kust veeti kaupu nii Riiga kui Pärnusse. Oma tähtsuse kaotas linn 20 sajandi algul seoses raudtee ehitusega. Lõunasöök Sabiles (ettetellimisel, lisatasu eest). Omal ajal kõige põhjapoolsema viinamarjakasvandusena Guinnessi rekordite raamatusse kantud Sabile Viinamäge võib kindlasti pidada küla sümboliks. Viinamarjaistandus sai alguse hertsog Jakobi valitsemisajal 16-17 sajandil. Hakati kasvatama uusi sorte ning valmistati veini, mida eksporditi ka teistesse Euroopa riikidesse. Jõuame Kuldigasse, mille sümboliteks on Euroopa kõige laiem kosk Venta jõel ning vana 164-meetrine telliskivisild. Kuldiga oma hästi säilinud vanalinna ja maalilise Venta jõega on iidne romantiline väikelinn, mis 17 sajandil oli Kuramaa hertsogiriigi esimene pealinn. Linna asutas juba 13 sajandil Liivimaa Ordu. Kuldiga ajaloolise keskuse autentsena säilinud kultuuripärand, selle terviklikkus, linnaplaan, hooned ja detailid muudavad selle väga romantiliseks ja erinevaks teistest Läti linnadest. Linna arengustrateegia on säilitada kultuuripärandit – ajaloolist linnakeskust ja looduskeskkonda selle ümber. Jalutuskäik Kuldigas, vana kivisild ja kosk. Selles linnas sündis hertsog Jakob. Tema laevad seilasid Taani, Rootsi, Saksa, Hollandi vetes. Nad jõudsid isegi Tobago rannikule! Kuldiga tänavatel on tänini säilinud keskaegne hõng. Siin on vändatud palju lätlaste ja välismaalaste ajalooteemalisi filme. Õhtuks jõuame Ventspilsi Ventspils on pikka aega olnud tähtis kaubalinn ja kuulus omal ajal ka Hansa Liitu. Lõunamuul – imeline päikeseloojang ja võimsaid laineid ning merel olevad laevad. Õhtusöök hotellis (ettetellimisel, lisatasu eest). Öömaja ***hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Linnaekskursioon Ventspilsis, mis päevast päeva hoomab soolase merevee hõngu ja kargeid meretuuli. See on linn, mille elanikke iseloomustab külalislahkus ning hoolikus ja nõudlikkus oma kodulinna hea ilme kujundamisel. Kevadest hilissügiseni toimub Ventspilsis linnaelanike ja külaliste rõõmuks õitsemismaraton, mis talvel jätkub lambipostide ümber seotud värviliste kimpudega. Linna loominguline vaim väljendub parkidesse, väljakutele ja tänavanurkadele paigutatud rohketes lilleehetes. Traditsioonilised lilleklumbid, lillekorvid, lillepüramiidid ning lilleskulptuurid on loodud kunstnike poolt. Vaba aeg. Soovijad võivad külastada Mereranna vabaõhumuuseumi. Muuseum on asutatud 1954 aastal mereäärsete kalurikülade vanade traditsioonide säilitamise eesmärgil. Praegu on see ainus otseselt kalandusele pühendatud vabaõhumuuseum Lätis. Neljal hektaril laiuval alal asuvad kalurite elamud, suitsutared, võrgukuurid, saunad ja muud rahvuslike ehitiste mälestised, isegi üks suur Užava tuulik. Muuseumi külastajad saavad vaadelda paatide ja kalapüügiriistade arengut 18 sajandist kuni tänapäevani. Oviši tuletornilinnak, kus võimalus tuletorni seestpoolt näha ning vaadata ka tuletorni tehnikat tutvustavat väljapanekut. Oviši tuletorn on vanim Lätis. Tuli süüdati siin 1814 aastal ja torn on säilinud esialgsel kujul. Korras on ka tuletornilinnakusse kuuluvad abihooned. Slitere tuletorn, kus asub ka Slitere rahvuspargi Slitere rahvuspark on erilise kaitse all olev looduslik territoorium, mis kuulub Natura 2000 spetsiaalset kaitset vajavate alade võrgustiku hulka Euroopas. Slitere rahvuspargi maa-ala võib lugeda ainulaadseks Läänemere geoloogilise ajaloo muuseumiks. Ronime torni ja vaatame tuletornis olevaid näitusi nii tuletornide kui Kuramaa looduse kohta. Slitere tuletorni tuli asus võrreldes teiste Läti tuletornidega merepinnast kõige kõrgemal. Mazirbe oli varem Kuramaa suurim liivlaste asula, nüüd asub seal aga liivi kultuurikeskus. 1923. aastal loodi Mazirbes liivlaste avalik organisatsioon „Līvu savienība” (Liivlaste Ühing), mille toel ning lisaks eestlaste, soomlaste ja ungarlaste kaasabil ehitati aastatel 1938–1939 Liivlaste rahvamaja. Tänapäeval on rahvamaja säilitanud oma mõtte – ühendada liivlasi. Mazirbe luidete vahel on väike kaluripaatide surnuaed. Kui nõukogude võim keelas kaluritel merelemineku, tassiti paadid ühte kohta hunnikusse, seal nad siis kõdunevad tänase päevani. Sööme liivipärase lõunasöögi. Kolka neem – kahe mere kohtumispunkt. Jalutame mererannas ja ujume kas Riia lahes või Läänemeres. Liivi lahe ranniku Kuramaa osal on eriline võlu. Ranniku vanad kalurikülad meelitavad valge liivaranna, külalistemajade ja suvilatega luidete vahel. Siinsete kalurikülade ajalugu on pikk. Sõit Rojasse, mille sadamat kasutasid kunagi viikingid. Seda tõendavad nende matmispaigad Roja jõe kallastel, nn vanapagana paadid. Kuramaa hertsogkonna ajal ehitati aga Rojas palju purjelaevu. Nõukogude perioodil oli siin oluline kalasadam. Talsi linnake asub üheksal künkal ja peegeldub kahe järve vetes. See on linn ränduritele, kes soovivad tajuda looduse, väikelinna ja ajaloo omavahelist harmooniat. Talsi süda on kurššide (kuralaste) linnus, kust avaneb vaade vanalinna katustele. Jalutuskäik armsas linnakeses. Õhtusöök hotellis (ettetellimisel, lisatasu eest). Öömaja ***hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Kandava on vaikne romantiline linnake, mille sillutatud tänavad meelitavad tutvuma iidsete kurššide Senci ja Bruninieki linnustega. Kandavat on esimest korda kirjalikult mainitud aastal 1230 (villa Candowe). Arvatakse, et asula nimi tuleb liivi keelest. Aastal 1253 läks see Liivi ordu valdusesse. Ordu rajas kuralaste linnamäele Kandava linnuse, kust kontrolliti kogu kuralaste Vanema maakonna alasid. Linnus oli Kandava foogtide residentsiks. Pilku köidavad hertsog Jakobi ajal ehitatud Suurtükitorn, luteri kiriku puunikerdused, Gvadelupe Jumalaema katoliku kirikus. Seisatage ka Läti vanimal kivisillal. Sõidame rooside ja kunsti linna – Tukumsisse, mille elanike elatusallikaks on sajandeid olnud käsitöö. Selle tõendeid näeme  vanalinna käänulistel munakivisillutistega tänavatel, siinsetel majadel on sepiskaunistused nii ustel kui rõdudel. Kaunistustel märkame ka roosiõisi, sest Tukumsi maakond on suurim Baltimaade roosikasvatuspiirkond. Vanalinn oma munakivisillutise ja vanade hoonetega kutsub romantilisele jalutuskäigule. Jõuame Jurmalasse, aeg lõunasöögiks. Jurmala tähendab läti keeles sõna-sõnalt “mereäärne”. Kuurortlinn, mis oma tiheda roheluse ja kuldse rannaliivaga on Lätimaa üks kaunemaid linnu. Siin võib näha vanu puumaju ja sanatooriume kõrvuti tänapäeva spaadega. Sõit Pärnu-Tallinn. Hilisõhtuks jõuame koju.