Reisikalender

Väljasõit Tallinnast kl. 06.00 Rahvusraamatukogu eest parklast ja Tartust kl. 09.00 Vanemuise alumisest parklast (NB! Kellaajad ja väljumiskohad võivad muutuda, palun kontrollige). Teel Petserist Pihkvasse teeme peatuse Irboskas, mis on iidsemaid linnu Venemaal. Esmakordselt mainitud 862 aastal teoses “Jutustus vanadest aegadest”. Legendi järgi kutsuti Venemaad valitsema kolm venda – varjaagi: Rjurik, Sineus, Truvor. Truvor asus valitsema Irboskas ja legendi järgi on sinna ka maetud. Külastame linnust ja Sloveeni allikaid, mida nimetatakse ka 12 apostli allikaiks. Usutakse, et nad on tervendava toimega ja igal allikal oma jõud: üks annab tervist, teine õnne, kolmas armastust. Teekond Pihkvasse (Pskovi), Venemaa ühte vanimasse linna. Esmamainimine 903.a., mil vürst Igor abiellus pihkvalanna Olgaga, tulevase Kiievi suurvürstinnaga. See kunagine võimas linn, sai 2003.a 1100 aastat vanaks. Aina rohkem huvilisi käib siin imetlemas 13.saj pärinevat arhitektuuri. Lõunasöök Pihkvas (lisatasu eest, ette tellimisel). Linnaekskursioon bussiga ja jalgsi. Tutvume kremliga: kaitserajatised. Püha Kolmainu katedraal, kus asub väidetavalt üks maailma suurimaid ikonostaase. Näeme 14.-16.saj pärinevaid kirikuid, mis ehitatud kreeka eeskujul, ning 17. saj pärinevaid kaupmeeste kivimaju, mis sageli kiriku tornidest kõrgemale ulatuvad. Majutus Pihkvas järgnevad 2 ööd ***hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Sõidame Puškini looduskaitsealale. Edasi külastame Puškini emapoolsete esivanemate pärusmõisat Mihhailovskojes. Sügis Mihhailovskojes – see on midagi enamat kui lihtsalt sügisene peisaaž või kirjudes värvides olustikupilt. Siin tunned juba õhust ära, et sellel kohal on oma aura, mis küllastunud millestki sellisest, mis sõnul seletamatu ning piltidel kirjeldamatu – see kokku ongi ilu ja tunded, mida ainult geenius oskab edasi anda.

Ja mõtted tormlevad ja süda süttib sees
Ja riimid tulvavad: sulg, nende käsku järgi!
Ma võtan paberi, mis kutsuvalt on ees,
Ja värsid voolavad, et muudkui üles märgi…
(„Sügis“)

See oli poeedi vaimse kujunemise paigaks ja siin möödusid tema asumisel olemise aastad. See kaunis paik on olnud inspiratsiooniallikaks paljudele luuletustele. Keisrinna Jelizaveta Petrovna kinkis Puškini vaarisale, Abram Petrovitš Hannibalile, Peeter Suure moorlasele, 5000 tessatini maad (41 küla). 1911. aastal avati siin esimene Puškini muuseum. 1998-1999. aastatel viidi mõisas läbi ulatuslikud taastamistööd ja praeguseks ajaks on Mihhailovskoje Puškini looduskaitseala peamiseks magnetiks. Mõisahoonet ümbritseva pargi rajas poeedi vanaisa. Säilinud on pärnaallee, mida rahva seas kutsutakse ka Anna Kerni alleeks. Anna külastas Mihhailovskojet juunis 1825. Lõunasöök Mihhailovskojes (lisatasu eest, ette tellimisel). Trigorskoje oli Puškini lähimate naabrite ja sõprade mõis. Selle mõisa elu jälgides kirjutas Puškin poeemi ”Jevgeni Onegin”. Trigorskoje mõisa pargis, vanade tammede ja pärnade varjus seisab valge pink, mida kutsutakse Onegini pingiks. See kaunis paik on olnud inspiratsiooniallikaks paljudele luuletustele:

Kuis paelub kütkestavas ilus
ta pilkusid nüüd põlluäär,
pilvkaharate puude vilus
mäekuplike ja ojakäär.
Siin on ta sõbrad! Jooksujalu
ta kõnetaks veel iga salu,
mõnd allikat ja põlispuud… (Jevgeni Onegin)

Sõidame Puškini Mägedesse. Need on madalate männikutega ümbritsetud künkad. Varem kutsuti seda kohta Pühaks mäeks, nimi on seotud Svjatogorski kloostriga. Puškin armastas seda Venemaa kaunist paika kogu oma elu. Svjatogorski kloostri kalmistule on maetud tema põrm.

Hommikusöök. Jätkame tutvumist Pihkvaga. Pealelõunal sõit Petserisse, kus külastame Venemaa üht tuntuimat palverännakute paika Petseri mungakloostrit. Algselt asus klooster koobastes, mille järgi sai linn ka oma nime (pechera – koobas). Kloostri kirik õnnistati 1473. a. ja sellest ajast alates pole palved siin vaikinud ainsalgi päeval. Kuulete lugusid kloostri minevikust ja tänapäevast. Veidi vaba aega. Alustame kojusõitu. Sõit Tartu-Tallinn.