Reisikalender

Väljasõit Tartust kl 16.00 Vanemuise alumisest parklast ja Tallinnast kl 19.00 Lennujaama juurest trammipeatuse parklast. Sõit Paldiskisse. DFDSi laev Paldiski-Kapellskär väljub kl 22.00 (NB! Väljasõiduajad võivad muutuda juhul kui laevade väljumisajad muutuvad. Palun kontrollige). Ööbimine 4-ses kajutis. Soovijatele õhtusöök laevas rootsi lauas (lisatasu eest).

Soovijatele hommikusöök laevas rootsi lauas (lisatasu eest). Kl 07.30 kohaliku aja järgi saabume Kapellskäri. Alustame sõitu Põhja-Rootsi Teeme peatuse Uppsalas, kus asub Põhjamaade vanim ülikool, mis rajati juba 1477 a. Näeme ülikooli endist peahoonet Gustavianumit, kuhu 17 saj mahtus kogu ülikool auditooriumide, söögisaali, professorite ja üliõpilaste eluasemetega. Saame teada, kuidas oli Uppsalaga seotud kuulus lillekuningas Carl von Linné. Külastame kuningate ja kuningannade kroonimiskirikut Uppsala Toomkirikut, kuhu on maetud Gustav Vasa ja tema kolm abikaasat. Kirikus hoitakse ka Püha Eriku ja Püha Birgitta säilmeid. Näeme Uppsala lossi, millest juhiti ka Eesti- ja Liivimaad ja kus kuningas Gustav II Adolf pidas läbirääkimisi, mille tulemusel Rootsi astus Kolmekümneaastasesse sõtta. Seejärel jätkame oma teed Põhja-Rootsi suunas. Teel räägime Rootsimaast ja rootslastest endist. Hälsinge piirkonna suurepäraselt dekoreeritud talud (Hälsingegårdar) kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Talud on kahe- või kolmekorruselise talumajaga ning need ehitati oma jõukuse ja sõltumatuse näitamiseks. Nende siseruumide kaunistamiseks on läinud vaja palju leidlikkust ning interjöörides on aristokraatlik mood kombineeritud traditsiooniliste materjalide ja tehnikaga. Külastame ühte neist. Angermani jõe kaldal asuv Kramfors on saanud oma nime Johan Krammi järgi, kes 18 sajandi keskel rajas siia vee jõul töötava saeveski. Asula sai linnaõigused 1947. Viimasel aastakümnel on linnavalitsus panustanud palju linna näo uuendamisesse. Siinne piirkond kanti 2000 aastal UNESCO Maailma Kultuuripärandi nimekirja. Majutus järgnevad 3 ööd kesklinnas ***hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök rootsi lauas. Teeme peatuse Kõrge Ranniku silla juures, mis on üks Euroopa suurimaid rippsildu. Alates 1997 aastast, kui avati 1800 m pikkune ja 180 m kõrgustele püloonidele toetuv sild, ei pea reisijad enam ette võtma 13 km pikkust ringsõitu. Meie laev Ulvö saarele väljub Ullångerist. Laevasõidu ajal saarestikus imetleme merelt Kõrge ranniku piirkonda. Talvisel ajal elab Ulvö saarel 40 inimest ning suvel tulevad siia turistid ja suvilaomanikud. Lõunasöögil (lisatasu eest) maitseme kohalikke hõrgutisi. Ulvöhamni kabel pärineb 1622 aastast. Oma kirikuõpetajat Ulvö saarel polnud. Kaks korda aastas tuli saarele kirikuõpetaja, kes pidas saarerahvale jumalateenistuse. Ulvöhamn on heeringadelikatessi, surströmmingu Siin on seda valmistatud rohkem kui sada aastat. Paljud rootslased peavad surströmmingut lausa rahvustoiduks. Heeringas pannakse pärast kaheksat nädalat käärimist konservikarpidesse. Sõidame laevukesega tagasi rannikule. Pärastlõunal teeme ringi Nordingrå poolsaarel, mis oli turismisihtkoht ammu enne Höga Kusteni nime tekkimist. Järskude nõlvadega ääristatud ilusad teed kulgevad läbi imelise maastiku. Siin on idüllilised kalurikülad nagu Bönhamn ja Barsta. Näeme ka Nordingrå kirikut.

Hommikusöök rootsi lauas. Külastame Mannaminneti muuseumi, kuhu kunstnik Anders Åberg on kogunud 40 aasta jooksul kunsti, sõidukeid (nende seas ka trammi), hooneid ja vanu esemeid. Jalutame Naturumi looduskeskuses, kus kohalik giid tutvustab siinse piirkonna loodust ja räägib kiirest maatõusust (8 mm aastas). Kõrge Ranniku köisraudtee viib meid Skulebergeti tippu (294 m üle merepinna). Sõidu pikkus on 1100 meetrit ja umbes 10 minutit. Skulebergeti tipust on võimalik näha kilomeetrite kaugusele. Silma jäävad maamärgid – Skuleskogeni mets, Mjältö ja Ulvö saar. Jalutame Skoleskogeni Rahvuspargis.

Hommikusöök rootsi lauas. Sõit läbi Rootsi lõunapoole. Teel saame veel teada nii mõndagi põnevat rootslaste kohta, muu hulgas ka seda mida rootslane puhkuse ajal teeb. Sigtuna on nii väike ja armas linn, et tahaks peopessa võtta ja koju kaasa tuua – tänavad on ääristatud väikeste vanade vikerkaarevärvides puumajakestega. Puidust on nikerdatud isegi sitsid-satsid. Valged pitskardinad, potililled aknalaual, küünlad… Linn on tuntud oma rikka ajalooga, kuhu isegi vaprad eestlased on vallutusretki korraldanud. Birka järel Rootsi teine kõige vanem linn asutati 980 aastal. Omal ajal oli Sigtuna uhke viikingite ja kuningate kants, siin vermiti ka esimesed rootsi mündid. Teeme väikese jalutuskäigu, mille jooksul näeme tõenäoliselt maailma väiksemat Raekoda, Rootsi vanimat linnatänavat, Valget villat, ruunikive ja Püha Maria toomkirikut. Soovi korral võib põigata sisse tassile kohvile Tädi Pruuni kohvikusse. Sõit Kapellskäri. DFDSi laev Kapellskär-Paldiski väljub kl 21.00. Soovijatele õhtusöök laevas rootsi lauas (lisatasu eest). Ööbimine  4-ses kajutis.

Soovijatele hommikusöök laevas rootsi lauas (lisatasu eest). Paldiskisse saabume kl 08.00. Sõit Tallinna Lennujaama trammipeatuse parklasse ja edasi Tartusse.