Reisikalender

Väljasõit Tartust kl 08.30 Vanemuise alumisest parklast. Teel peatume ka huvitava Järuska silla juures, mis on Eesti esimene katusega puitsild. Sõidame Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseumisse. Siin näete ja kuulete, kuidas mehed mitukümmend aastat igapäevaselt maa all rasket tööd tegid. Nüüd on avatud ka Rikastusvabrik, mis näitab põlevkivi teekonda maa peal, räägib energia tekkimisest ja sellest, mis tulevikus energiavaldkonnas juhtuma hakkab. Avatud on ka näitus vanas Soovijatele (lisatasu eest, ettetellimisel) maa-alune ekskursioon kohaliku giidiga. Kui tahad tõelisest kaevurielust maigu suhu saada, siis ei jää muud üle kui puhvaika selga ning juba laskutegi üheskoos 8 meetrit allpool asuvatesse käikudesse! Sest kus mujal kui maa all näed, kuuled ja tunned just seda, mida need mehed, kes mitukümmend aastat igapäevaselt maa all rasket tööd tegid. Sööme koos kaevurilõunat (supp, leib, morss). Kogu Kaevandusmuuseumi suur territoorium on omavahel liikumisteedega ühendatud. Õueala ekspositsioon koosneb kaevandustehnika välinäitusest, pumbajaamast, punkrist, sorteerimiskompleksist, katlamajast ja maalilisest tiigist. Võimalik on näha Euroopa suurima ekskavaatori ca 50 tonni kaaluvat koppa ja hiiglaslikku kallurautot BelAZ.

Nüüd viib teekond meid piirilinna Narva. Jalutame Hermanni kindluse õuele avastama selle võlusid. Eesti võimsaim restaureeritud keskaegne kindlus oma kõrgete kaitsemüüride ja väravatornidega. Põhjaõu on Narva Muuseumi poolt koostatud interpretatsioon 17 sajandi varauusaegsest käsitööliste linnaosast. Külastaja satub otse ajaloo keskele. Saame nautida iidse linna igapäevaelu ja töökodade tegevust. Vaated üle jõe olevale Ivangorodi kindlusele. Tutvume kindlusega koos kohaliku giidiga. Teeme bussiga väikese ülevaatetiiru linnas – Aleksandri kirik, Rootsi lõvi, mis tähistab Karl XII edu Narva all 1700 aastal Põhjasõja lahingus ja on Rootsi Kuningriigi kingitus Narva linnale. Sõit Narva-Jõesuusse – väikesesse kuurortlinna Narva jõe suudmes Soome lahe rannikul. Linn, mille hiilgeajad jäävad eelmisesse sajandisse, tõmbab inimesi, kes naudivad valge liivaga randa, männimetsa ilu, rahu ja vaikust. On aega lõõgastuda hotelli veekeskuses ja saunades. Meresuu SPA hotelli luksuslikus saunakeskuses saab sukelduda veeparadiisi hellitavatesse mõnudesse ja  lõõgastuda oma maitsele sobivas saunas. Lisaks aroomi-, auru-, soola- ja leilisaunale, saab siin nautida kadakasauna, Himaalaja soolakivi sauna ja puuküttega välisaunade mõnusid. Saunakeskuses on lisaks ka infrapunasaun. Infrapunasauna seansid pikkusega 30 minutit on saunakeskuse külastajale tasuta. Soovijatele õhtusöök (lisatasu eest, ettetellimisel). Öömaja Meresuu Spa-hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Ekskursioon kohaliku giidiga Kreenhomi Manufaktuuris. Kreenholmi manufaktuurile pole võrdset – sellele Narva vahutavate koskede vahel mürisenud rohkem kui kümne tuhande töölisega mammutettevõttele ei leidunud sarnast ei Venemaal ega Euroopas. 1857. aastal rajas Ludwig Knoop Narva koskede vahele Kreenholmi saarele puuvillamanufaktuuri, mis kujundas piirkonna elu järgmised 160 aastat. Ja kuigi masinad enam Kreenholmis ei tööta, töölised tsehhides ei askelda ja Narva kosedki on lahti vaid paar korda aastas, paneb Kreenholmi industriaalarhitektuur endiselt vaimustuma, meenutades oma hiiglasliku tööstuspargiga möödunud hiilgeaegu. Ekskursiooni raames liigutakse mööda Kreenholmi suletud territooriumi ja käiakse vanas tehasehoones, kus külastajatel on võimalik näha suurt kudumissaali, et tajuda paremini toimunud töö mastaapsust. Sõidame kaunis Pühajõe ürgorus asuvasse Oru parki, mis rajati Toilasse eelmisel sajandivahetusel Grigori Jelissejevi, ühe Venemaa 19 sajandi jõukama kaubandusmagnaadi suvelossi ümber. 1935 aastal ostsid Eesti töösturid Oru lossi ja pargi ning kinkisid selle riigipeale Konstantin Pätsile suveresidentsiks. Loss hävis II maailmasõjas täielikult. Park on aga alles ja üks Põhja-Eesti liigirikkamaid. Jalutuskäik pargis. Endisel lossiplatsil on meid 2020 aastast ootamas Pätsi skulptuur. Naudime vaadet merele. Virtuaaltuur pargis (lisatasu eest, ettetellimisel) Virtuaalprillide ja audiogiidi abil saab ajas minna üle 80 aasta tagasi ja vaadata, kuidas nägid 1938 aasta suvel välja president Pätsi suveresidentsina tuntud Oru loss ja selle ümbrus.

Sõidame Mäetaguse mõisahotelli restorani lõunasöögile (lisatasu eest, ettetellimisel). Mõisa esmamainimine oli 1542 ja esimene mõisnik oli Peter von Tiesenhausen. 1736 läks mõis Otto Fabian von Roseni kätte, kes oli ametilt Liivimaa maanõunik ja auastmelt Venemaa keisririigi kindralmajor. Rosenite kätte jäi mõis 200 aastaks. Mõisaansamblist on säilinud 14 hoonet, millest tall-tõllakuuri on tänaseks rajatud hotell, supelmaja, restoran ning restaureeritud on ka viinaait, kus saab pidada suurejoonelisi vastuvõtte ja tähistada sündmusi.

Sõidame vene õigeusu Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalsesse Naiskloostrisse ehk lihtsamalt öeldes Kuremäe nunnakloostrisse. Klooster asub piirkonna kõrgeimal künkal, maalilisel Kuremäel, kunagises eestlastele pühas hiiepaigas ohvriallika läheduses. Õigeusklike pärimuse järgi näinud kohalikud talupojad 16 sajandil siinsel mäel imepärast ilmutust ja leidnud hiljem iidse tamme jalamilt ülipüha õigeusu ikooni. Pärast ilmutust hakati mäge kutsuma ka teise nimega, ‘Pühtitsa’ ehk pühitsetud koht. Imeväärse sündmuse mälestuseks ehitati mäele esialgu väike kabel. Kloostrit asus Kuremäele rajama Eestimaa kuberner vürst Shahhovskoi isiklikult, aastal 1891 klooster avati. Peakiriku uhkes kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks õigeusklikele tervelt Venemaalt, ka nõukogude ajal ei kaotanud ta oma tähtsust. Klooster on isemajandav. Pühtitsa kloostris palvetab ja töötab jumala auks umbes 120 nunna. Kõrge kivimüüriga ümbritsetud territooriumil on vaatamist väärivad Jumalaema Uinumise peakirik, ristimiskirik, muuseum ning omapärased heinakuhja kujulised puuriidad, väravatornid ja kõrged müürid. Sõit Tartusse.