Reisikalender

Väljasõit Tallinnast kl. 08.00 Rahvusraamatukogu eest parklast. Aidu karjäär on üks omanäolisemaid tehismaastikke meie maal, millel on põnev ajalugu ja veel põnevam tulevik. 1974 aastal avati Ida-Virumaal Oktoobri põlevkivikarjäär. Kunagine pealmaakaevandus kannab tänapäeval nime Aidu karjäär. Aastas kaevandati seal ligi 2,4 miljonit tonni põlevkivi, 38 tegutsemisaasta jooksul kaevandati põlevkivi kokku umbes 90 miljonit tonni. Karjäär lõpetas töö 2012 aastal varude ammendumise tõttu. Pärast karjääri sulgemist hakkasid sissesõiduteed ja kaevealad veega täituma. Nii tekkis keset kivikõrbe Eesti oma helesinine laguun. Kattekivimid – karbonaatsed kivimid ja lubjakivi – lahustuvad osaliselt vees ning hakkab moodustuma kips. Kipsikristallidelt peegelduv vesi põhjustabki kauni helesinise värvuse.

Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseum. Muuseumis näed ja kuuled, kuidas mehed mitukümmend aastat igapäevaselt maa all rasket tööd tegid. Nüüd on avatud ka Rikastusvabrik, mis näitab Sulle põlevkivi teekonda maa peal, räägib energia tekkimisest ja sellest, mis tulevikus energia valdkonnas juhtuma hakkab. Territooriumil saab ronida kopa sisse ja uudistada teisi kaevandusmaasinaid. Kogu Kaevandusmuuseumi suur territoorium on omavahel liikumisteedega ühendatud. Õueala ekspositsioon koosneb kaevandustehnika välinäitusest pumbajaamast, punkrist, stollisuudmest, sorteerimiskompleksist, vanast administratiivhoonest, katlamajast ja maalilisest tiigist. Võimalik on näha Euroopa suurima ekskavaatori ca. 50 tonni kaaluvat koppa ja hiiglaslikku kallurautot BelAZ. Lõunasöök (lisatasu eest, ettetellimisel).

Sõidame vene õigeusu Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalsesse Naiskloostrisse ehk lihtsamalt öeldes Kuremäe nunnakloostrisse. Klooster asub piirkonna kõrgeimal künkal, maalilisel Kuremäel, kunagises eestlastele pühas hiiepaigas ohvriallika läheduses. Õigeusklike pärimuse järgi näinud kohalikud talupojad 16. sajandil siinsel mäel imepärast ilmutust ja leidnud hiljem iidse tamme jalamilt ülipüha õigeusu ikooni. Sündmust kujutavat maali näeme Kuremäe kloostri värava juures. Pärast ilmutust hakati mäge kutsuma ka teise nimega, ‘Pühtitsa’ ehk pühitsetud koht. Imeväärse sündmuse mälestuseks ehitati mäele esialgu väike kabel. Kloostrit asus Kuremäele rajama Eestimaa kuberner vürst Shahhovskoi isiklikult, aastal 1891 klooster avati. Tervikusse kuulus peakirik, kalmistukirik, väike majakirik kuberneri jaoks ja teisi vajalikke hooneid. Peakiriku uhkes kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks õigeusklikele tervelt Venemaalt, ka nõukogude ajal ei kaotanud ta oma tähtsust. Klooster tegutseb praegugi ja on isemajandav. Pühtitsa kloostris palvetab ja töötab jumala auks umbes 120 nunna. Kõrge kivimüüriga ümbritsetud territooriumil on vaatamist väärivad Jumalaema Uinumise peakirik, ristimiskirik, muuseum ning omapärased heinakuhja kujulised puuriidad, väravatornid ja kõrged müürid. Kindlasti tasub käia loodenõlva all oleval pühal allikal ja võtta oma nõuga kaasa karastavat püha vett.

Sõit Narva-Jõesuusse, väikesesse kuurortlinna Narva jõe suudmes Soome lahe rannikul. Linn, mille hiilgeajad jäävad eelmisesse sajandisse, tõmbab inimesi, kes naudivad valge liivaga randa, männimetsa ilu, rahu ja vaikust. Ja nüüd on aega lõõgastuda hotelli veekeskuses ja saunades. Soovijatele õhtusöök (lisatasu eest, ettetellimisel). Öömaja Spa-hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Sõidame piirilinna Bussiga väike ülevaatetiir linnas, näeme ka Raekoda. Jalutame Hermanni kindluse õuele avastama selle võlusid. Eesti võimsaim restaureeritud keskaegne kindlus oma kõrgete kaitsemüüride ja väravatornidega. Põhjaõu on Narva Muuseumi poolt koostatud interpretatsioon 17. sajandi varauusaegsest käsitööliste linnaosast. Külastaja satub otse ajaloo keskele. Saame nautida iidse linna igapäevaelu, töökodade tegevust Põhjaõues. 17. sajandi kaitsekindlustuste, bastionide autoriks oli rootsi arhitekt Erik Dahlberg. Kokku ehitati seitse uut bastioni. Vaated üle jõe olevale Ivangorodi kindlusele. Ekskursioon kohaliku giidiga Kreenhomi Manufaktuuris. 1857. aastal rajas Venemaa Keisririik Narva Kreenholmi saarele inglise stiilis tekstiilivabriku, mis oli tol ajal Euroopa suurim ja kaasaegseim ettevõte. Kreenholmi Manufaktuur kujutab endast võimsat kompaktset tööstusansamblit, mis mõjutab suurel määral tänapäeva Narva arhitektuurilist ilmet. Lõunasöök (ettetellimisel, lisatasu eest).

Ida-Virumaa tõeline pärl, merelinn Sillamäe. Enne esimest maailmasõda tunti Sillamäed peamiselt vaikse ja omapärase loodusega suvituskohana, mis meelitas siia puhkama Peterburi intelligentsi. Elanike arv küündis siis 600–700 inimeseni, suvitajaid oli see-eest 1500 inimese ringis. Teiste seas veetsid siin oma puhkust vene helilooja Pjotr Tšaikovski ja füsioloog Ivan Pavlov. Sillamäe ajaloos algas uus etapp pärast teist maailmasõda. Nõukogude võimu ajal sai linnast pooleks sajandiks rangelt suletud ja salastatud piirkond. Kui Sillamäed ehitati, siis raha ei loetud. Linnasüda, mis koosneb uusklassitsistlikest hoonetest, on kui pilt arhitektuuriõpikust. “Ida-Virumaa matkajuht” sedastab, et tegu on 50-ndate aastate arhitektuuri parima näitega Eestis. Kuna tegu on pärast teist maailmasõda rajatud linnaga, siis ilmselt ainsana Eestis on Sillamäel säilinud nõukogudeaegsed tänavanimed. Pikka aega ei olnud Sillamäed märgitud maakaartidele, linna aadressis kasutati koodnimetust ja linna sisse sai ainult erilubade alusel. Täna tervitab ta külalislahkelt kõiki oma külalisi. Tänane Sillamäe oma 13 000 elanikuga on Ida-Viru maakonna mereväravaks ning omamoodi sillaks, mis ühendab Euroopa Liitu Venemaaga. Linna tunnuslause „Sillamäe – värskete meretuulte linn” kajastab nii linna asukohta merelainete meelevallas kui pidevat arenguvalmidust, avatust uutele mõtetele, edasiminekut.

Sõidame kaunis Pühajõe ürgorus asuvasse Oru parki, mis rajati Toilasse eelmisel sajandivahetusel Grigori Jelissejevi, ühe Venemaa 19 sajandi jõukama kaubandusmagnaadi suvelossi ümber. 1935 aastal ostsid Eesti töösturid Oru lossi ja pargi ning kinkisid selle riigipeale Konstantin Pätsile suveresidentsiks. Loss hävis II maailmasõjas täielikult. Park on aga alles ja üks Põhja-Eesti liigirikkamaid. Jalutuskäik pargis. Endisel lossiplatsil on meid 23. veebruarist, Pätsi sünniaastapäevast, ootamas tema skulptuur. Naudime vaadet merele. Virtuaaltuur pargis. Virtuaalprillide ja audiogiidi abil saab ajas minna üle 80 aasta tagasi ja vaadata, kuidas nägid 1938 aasta suvel välja president Pätsi suveresidentsina tuntud Oru loss ja selle ümbrus. Sõit Tallinna.