Väljasõit Tartust kl 08.00 Vanemuise alumisest parklast ja kl 08.45 Põltsamaal Silla tn ringtee parklast.
Jalutame Põltsamaa Roosisaarel. Enne II maailmasõda nimetati saart Kaubasaareks ning see oli linna keskuseks, seal paiknes mitmeid ettevõtteid. 2001. aastal kujundati saar roosisaareks, kuhu istutati 2000 roosiistikut, ehitati lehtla, rajati kõnniteed. 2021. a lisati amfiteater, istumisalad, mänguala, muusikapark ning valgustatud purskkaev. Roosisaarelt avaneb suurepärane vaade Põltsamaa jõele ja kalapääsule.
Külastame Põltsamaa lossikompleksi, kus 2. juunil 2023 avati uus külastuskeskus. Paest ja maakivist linnus püstitati Põltsamaa jõe paremale kaldale Mõhu kihelkonna keskusse 1272. aastal. Tõenäoliselt 14. sajandil ehitati müüri idanurka konvendihoone, mille sisehoovi ümbritses sammastele toetuv ristikäik. Liivi sõja ajal, 1570. aastal, kuulutas Vene tsaar Ivan Julm Holsteini hertsogi Magnuse Liivimaa kuningaks. Kuninga residentsiks sai Põltsamaa kindlus. 1573. a abiellus Magnuse tsaari onupojatütre 13-aastase Maria Vladimirovna Staritskajaga. Kuninga läbikukkumine Tallinna vallutamisel sundis Magnust ja Mariat põgenema Riiga poolakate kaitse alla. Sajandite jooksul langes linnus korduvalt tuleroaks ning vaheldusid omanikud. Põltsamaa muutus hästitoimiva majanduseluga õitsvaks asulaks 18. sajandi keskel major Woldemar Johann von Lauw ajal, kes rajas Põltsamaale vasekoja, tärklisevabriku ja parkimiskojad, rohelise klaasi koja, kus valmistati pudeleid, klaasnõusid meditsiini tarbeks ja igasugust rohelist õõnesklaasi. 1782. a asutas Lauw Põltsamaa lossi portselanimanufaktuuri. Vana kindluse räämas konvendihoone lasi Lauw 1770. aasta paiku ümber ehitada peeneks rokokoolossiks. Pärast Lauw surma andis keisrinna Katariina kompleksi rendile oma pojale vürst Grigori Orloviga – krahv Aleksei Bobrinskile, kelle tütar Maria Bobrinskaja päris hiljem mõisa ning abielu kaudu sai ja jäi see kuni 1920. aastani vürstide Gagarinite omaks. Üheks Põltsamaa lossi uhkuseks oli ka krahv Bobrinski raamatukogu. 1941. a 14. juulil süttisid loss ja kirik, kirik taastati kiiresti (1952), lossi suuremad taastustööd valmisid 2023. aastal. Põltsamaa lossi ajalooliste müüride vahel ootavad meid muuseumid, näitusesaalid, käsitöökojad ja veinikelder; ronida saab lossitorni.
Sõit mäenõlval kõrgete põlispuude rüpes asuvasse Kirna mõisasse ja loodusravi parki. Meeldejäävam külastusaeg Kirna mõisaparki ongi maikuu, mil siin õitsevad tuhanded erivärvilised tulbid, sel kevadel juba viiendat korda. Kirna mõisa tulbiväljad on nüüdseks leidnud rahvusvahelise tunnustuse, olles üks maailma sajast kõige inspireerivamast eduloost Roheliste Sihtkohtade kategoorias. Sel kevadel on Kirna mõisapargis õitsemas näha rohkem kui 100 sorti tulpe, lisaks nartsisse ja kobarhüatsinte. Lisaks vaatame 18. sajandi teises pooles rajatud Kirna kunagist esinduslikku mõisahoonet, kus eksponeeritakse toredaid tulbist inspireeritud lilleseadeid. Neile, kes tunnevad huvi loodusravi vastu, on Kirna looduspark hästi tuntud inimese bioloogilisi rütme toetava loodusliku fooni tõttu. Kirna mõisa maa-alal on tugevad magneetilis-anomaalsed tsoonid ehk geoloogilised lõhed, mis maakoore tasandeis tekitavad eri toimega välju. Positiivse laenguga kohtadest saab tervenemiseks ja vajalikeks muudatusteks lisaenergiat. See, kas inimene terveneb Kirnas osaliselt või täielikult, sõltub tema soovist, valmisolekust, tahtest, usaldusest ning vastuvõtlikkusest loodusravile. Muutused võivad toimuda otsekohe või mõne aja pärast, osa inimesi vajab korduvat pargikülastust.
Lõunasöök (lisatasu eest, ettetellimisel).
Wile Alpaca farm. Alpakad pärinevad Lõuna-Ameerikast ja neid peetakse vanimateks, umbes 6000 aastat tagasi inimeste poolt kodustatud loomadeks. Alpakasid kasvatatakse peamiselt nende suurepärase villa pärast. See on läikiv ja siidine, pehme ning luksuslik, lambavillast 7 korda soojem ja ei ole torkiv. Jalutame ringi omaniku mõnusa jutu saatel 2014. aastal loodud farmis, mil alustati 11 alpaka kasvatusega. Farmi nimiloom Wile sündis 12. mail 2014. Alpakad on karjaloomad, kes oma loomult on uudishimulikud ja leebed. Tänaseks on armsaid loomi rohkem, juurdetulijad kõik kohapeal sündinud. Siin on neid mitmes erinevas värvitoonis. Farmi eesmärgiks on kvaliteetsete tõu- ja villaloomade kasvatus ja aretamine, lõnga ja käsitöö tootmine ning vanade oskuste, kraasimise ja ketramise, õpetamine. Külastuse käigus räägitakse alpakadest lähemalt, nende päritolust, elukommetest ja lustakatest juhtumitest. Saab neile paigi teha. Farmi villatoas tutvustatakse alpakade pügamistehnikat ning räägitakse, mida villast teha annab. Võimalus soetada alpakavillast lõnga ja kudumeid.
Külastame Eestimaa südames Imaveres asuvat RenTeri iluaeda. Tegemist on pereettevõttega Järvamaal, mille rajamisega alustati 2007 aastal. Kokku on hooldatavat ala ligi 2 ha, kus on vabakujulisi istutusalasid, aiarajatisi, istumisalasid. Aias on rohkelt okas-, lehtpuid, põõsaid, tuhandeid püsililli. Pererahva lemmikuteks on helmikpöörised, hostad, kõrrelised ja erinevad okaspuuvormid. Krundi servas on väikene pargiala, kuhu tulevikus on plaan rajada rodoaed. Praegu on olemas väiksem rodoaed, kus on kanarbikud, rododendronid ja hortensiad. Aed on pärjatud mitmete auhindadega, sh 2020-Kodukirja konkursi Aasta Kodu aia peapreemia. Ostmisvõimalused. Müügiks kasvatakse hulgaliselt suve- ja püsililli (sh amplitaimi), samuti on valikus ilupuid, -põõsaid nii okaste kui lehtedega. Eritellimusel valmistatakse käsitööna dekoratiivseid aiamaju ja laste mängumaju.
Sõit Tartusse.
