Reisikalender

Väljasõit Tartust kl 04.00 Vanemuise alumisest parklast. Tallinlastega kohtume sadamas D-terminali ees parklas meie bussi juures kl 6.30. Tallinki kiirlaevaga Helsingisse kl 7.30-9.30 (Väljasõiduajad täpsustatakse ja võivad muutuda juhul kui laevade väljumisajad muutuvad. Palun kontrollige). Sõit imearmsasse idüllilisse Porvoo linnakesse oma punaste rannaaitadega ning maakivist toomkirikuga. Vanas Porvoos on puumajakeste vahel põnevaid kitsaid teeradu, lillerohked siseõued ja tänavaäärsed majad peidavad omanäolisi kohvikuid, antikvariaate ja pisipoode. Ajaloo vältel on Porvoos elanud palju kunstiinimesi. Saame teada, kuidas on linnaga seotud Runebergi koogid ja kurikuulus kalasupp, mille keetmine, tuleb tunnistada, 1760. a. pea terve linna maha põletas. Võtame suuna Kotka poole. Tee kulgeb ositi mööda Soome idapoolset Kuningateed, mis on tänapäeval Soome tähtsamaid turismimarsruute. Kunagisel vanal postiteel on sõitnud alates 14 saj. kuningad ja tsaarid, nende kullerid ja maksukogujad, piiskopid ja kodanlased, kunstnikud ja muidugi ka sõjavägi. Kymi jõe ääres, vahetult enne Kotka linna külastame uhket karjala stiilis palkmaja, Aleksander III kalastusmajakest, mis ehitati tsaari soovil ja valmis 1889. a. Siin, maaliliste kärestike kaldal nautis tsaar lihtsaid rõõme alates pliidipuude lõhkumisest Fiskarsi kirvega kuni lõhepüügini, samas kui ta abikaasa Dagmar, venepäraselt Maria Fjodorovna talitas köögis. Tallinna sõpruslinn Kotka on tänapäeval lõunapoolse Soome tähtsaim lõhekeskus ja üks Soome suurimaid sadamaid Soome lahe idakaldal. Tal on põnev ajalugu Venemaa piirilinnana. Tutvume kunagisse meresoppi rajatud Sapokka pargiga. Soome üks kaunimaid parke on saanud rikkalikult auhindu, tema peamisteks kujunduselementideks on vesi ja kivid, üllatavad pisiskulptuurid, ja muidugi põnevad taimed. Vett voolab siin väikestes ojades ja tiikides ning kohiseb 20-meetrise kosena. Kõrgel mäeseljandikul on Soome graniit kogu tema mitmekesises ilus: lihvitud pindadega graniitrahnud, Kotka Kivikotkad. Õhtuks jõame Lõuna-Karjala pealinn Lappeenranta, mis on tähtis laevateede sõlmpunkt, siit saavad alguse Saimaa järvetuurid. See on lahkete ning heatujuliste inimeste linn, kel on lisaks elurõõmus karjala iseloom. Linn asub looduslikult kaunis kohas ja selle kindlus on meenutus ida ning lääne vahelisest ajaloost. Armsad väikesed muuseumid, kohvikud ja poekesed. Öömaja ****hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Parikkalast põhja poole sõites algab Põhja-Karjala maakond, mis on uhke oma õigeusu pärandi ja ehtsa Karjala kultuuri üle. Teeme peatuse Soome ühes kaunimas looduspaigas. Punkaharju seljandik on selle kandi looduse kroon, idülliline piltpostkaardimaastik. Seitsme kilomeetri pikkune kitsas mäeseljandike kett lahutab teineteisest kahte järve. See looduse loometöö on kujundanud kitsad kõrged mäeharjad järvede vahele looklema. Kauni männimetsa vahel võib jäädagi vetevälju imetlema. 1803.aastal külastas Punkaharjut Vene tsaar Aeksander I, kes sattus siinse looduse imest nii vaimustusse, et käskis koha võtta looduskaitse ala. See piirkond ongi kaitsealune Soome rahvusmaastik. Piiriületus Värtsilä piiripunktis, sõit jätkub Karjala Vabariigis. Ruskeala marmorkarjäärid on üks suurimaid looduse ja inimkäte poolt loodud atraktsioone Karjalas. Sügav marmorkanjon on unikaalne kompleks looduse ja kaevandamise tulemusest. 18-19. saj. kaevandati siin erinevat värvi marmorit Peterburgi paleede, kirikute ja ehitiste tarvis, tänapäeval asub kõrgete marmorkallaste vahel ilus selge veega pikk järv. Sõit Sortavala poole. Õhtusöök hotelli restoranis (lisatasu eest, ettetellimisel). Öömaja ***hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Ladoga järve põhjakaldal asub 17. saj. rajatud Sortavala linn. Tänu oma vanalinnale on see kantud Venemaa ajalooliste linnade nimistusse. Linna ajalooline kultuuripärand on seotud kolme riigiga – Soome, Rootsi ja Venemaaga. Euroopa suurim järv Laadoga, kus asub üle 600 saare. Valamo saarestiku moodustab neist umbes 50 väikesaart ja laidu. See on unikaalne looduskaitseala. Neid kaljuseid ja künklikke skääre katab okasmets. Valamo klooster on Venemaa vanimaid kloostreid. 14. saj. rajati siinsele suurimale saarele õigeusu mungaklooster ning sellest sai kogu Venemaa õigeusklikele oluline palverännakute sihtkoht. Klooster tegutses kuni Talvesõjani, siis evakueeriti see Soome poolele. Siinne klooster taastati alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Külastame alates 1989.a. siin asuvat mungakloostrit (NB! kloostri külastuseks sobiv riietus on: naistel pikk seelik ja pikkade käistega pluus/jakk ning pea ja õlad kaetud räti või salliga; meestel pikad püksid). Lõunasöök kloostri sööklas. Jätkame sõitu pealinna poole läbi kaunite maastike, kus roheliste metsade vahel sinetavad järvesilmad. Külastame Karjala ühte vanimat, 16. saj. pärinevat Kinerma traditsioonilist küla. See ei ole ainult vabaõhumuuseum, kus saab näha talumaju ja eksootilisi suitsusaunu, vaid siin elavad karjalased ka tänapäeval. Saate tutvuda nende elu-olu ja kultuuriga. Õhtuks jõuame Karjala Vabariigi pealinna Petroskoisse. Öömaja ***hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Soovijatele laevasõit Kiži saarele (lisatasu eest). Naudime imelisi vaateid Kiži skäärides. Onega järvel on palju väikseid saarekesi ümber Kiži saare. Sel imeväiksel saarel asub UNESCO Kultuuripärandi nimekirja kantud muuseum-reservaat, mis koosneb umbes 70 puitarhitektuuri meistriteosest, mille ehitusaeg jääb 15.-20. saj. Kuulus 22-kupliline Preobraženški kirik, mille ehitamisel ei olevat kasutatud ühtegi metallist naela. Pokrovskaja kirik ja unikaalne kellatorn, kabelid ja väikesed kirikud, vanad talutared ning majapidamishooned. Karmiilmeline ja lakooniline saare loodus (turistide viibimine saarel on limiteeritud, lubatud viibida maksimaalselt 3,5 tundi). Pärast lõunat pöördume tagasi Petroskoissse, linna, mille 1703.a. rajas Peeter I. Jalutuskäik linnas: peatänav – Lenini prospekt, kus asuvad nii Karjala Vabariigi valitsus kui ka ülikooli peahoone, Onega kaldapromenaad skulptuuridega, Katariina kirik, ajaloolised Peetri valutehased. Öömaja samas ***hotellis.

Hommikusöök. Jätame hüvasti Karjala pealinnaga ja asume teele St. Peterburgi. Linn Neeva kallastel pakub ainulaadset baroki ja klassitsistliku arhitektuuri ansamblit koos miljonilinna võlude ja varjudega. Kogu linn on üks suur vabaõhumuuseum. Iga hoone ja tänav on täis ajalugu, legende ja suursugususe hõngu. Peeter I poolt 1703. aastal asutatud linn on läbi elanud suurriigi tõuse ja mõõnu ning olnud seotud nii Balti aadli kui Euroopa aristokraatiaga. Väike ringsõit linnas, peale majutumist vaba õhtupoolik. Soovi korral laevasõit mööda Neevat ja selle kanaleid, nautides Põhjamaade Veneetsia ülevat ilu. Nii saab hea ülevaate südalinna piirkonnast – kaunid vaated, lisaks giidi jutt kaldaäärsetest paleedest ja nende saatusest. Öömaja ***hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Kojusõit läbi Kroonlinna. Aastaid turistidele suletud olnud väikelinn Kotlini saarel, mida hakati ehitama meretsitadelliks juba 1704. aastal – eesmärgiga kaitsta ehitatavat pealinna merelt tuleva vaenlase eest. Kroonlinna võib õigusega pidada Venemaa laevanduse sünnilinnaks. Siin on ehitatud laevu, siin on koolitatud tulevasi meremehi, siit on mindud ümbermaailmareisidele. Selle linna kubernerideks on tema hiilgeaegadel olnud Saaremaalt pärit admiral Bellingshausen ja Kiltsist pärit admiral Krusenstern. Tänaseks on turistide vool ja huvi linna vastu väga suur. Püha Nikolai Mere Katedraal, professor Aleksander Popovi muuseum, Peetri park ja sadam – need on peamised vaatamisväärsused. Ka kuulus Kroonlinna null. Linn on tuntud kuulsate kirjanike, poeetide, teadlaste ja heliloojate elupaigana. 13 aastat oma lühikeseks jäänud elust elas siin ka meie L. Koidula. Eestisse jõuame hilisõhtul. Sõit Tallinn-Tartu.