Reisikalender

Väljasõit Tallinnast kl 08.00 Rahvusraamatukogu eest parklast. Tänase päeva veedame Kihnu saarel. Iidne meresõitjate, hülgeküttide ja kalurite saar säilitab visalt oma identiteeti. UNESCO on kandnud Kihnu kultuuriruumi maailma vaimse pärandi nimekirja. Umbes 700 elanikuga Kihnu saarel valitsevad kogukondlik elulaad, vanad kultuuritavad ning kihnu keel ja laul. Kohalike jaoks on tants ja pillimäng elu lahutamatu osa. Aastasadade jooksul on Kihnu mehed veetnud suure osa ajast merel ning naistest on saanud saare käsitööd, tantse, mänge ja muusikat hõlmava kultuuripärandi hoidjad ja edasikandjad. Senimaani võib kohata Kihnu naist kihnu pikitriibulises seelikus ehk kördis mootorrattaga mööda sõitmas.

Kihnu – aarete saar, ootab külastajaid, kes naudivad põnevaid lugusid saare ajaloost ja ihkavad osa saada saladuslikust kultuuri- ja kunstivarast. Kihnu on imeline saar. Ilu leidub igal pool kuhu vaatad ja värvirohke on siin nii inimesed kui maastik. Vanad ja noored kannavad rahvariideid ning rikkus peegeldub kaunites pearätikutes. Mida rohkem pearätikuid, seda jõukam on tüdruk varalt ja vaimult.

Jõuame Munalaiu sadamasse. Kell 11.30 väljub praam Kihnu saarele. Naeratav Kihnu kördis reisisaatja ootab meid sadamas. Lahtise veoauto kastis algab eksootiline ringmarsruut Kihnu Reesuratas (reisiratas), mis viib läbi saare kõigi nelja küla. Tutvume saare eluolu ning kombestikuga. Pikitriibulistes seelikutes ja punasekirjudes pearättides vilkad naised, sukavardaid klõbistavad vanamemmed, sadamas askeldavad kalurid, kihnukeelne laulev jutuvada, simmanid ja tantsupeod, traditsioonidest läbipõimunud tänapäev – kõik see paneb külalist heameelest ahhetama, kuid on samas kihnlase igapäevaelu.

Kurase keskuses ootab tervituskohv värske kihnu saiaga, võimalus külastada kohalikku toidupoodi ja hoovil olevat käsitööpoodi. Seejärel külastame põnevat Kihnu muuseumi! See on kui ankur UNESCO pärandi nimekirja kuuluva Kihnu kultuuriruumi hoidmisel ja tutvustamisel. 1974 aastal Linaküla endisesse koolihoonesse asutatud ja 2009 aastal põhjaliku renoveerimise läbi teinud muuseumis leiab kõike kihnlaste igapäevaelu puudutavat: tööriistu, rõivaid, käsitööd, mööblit. Samuti kuulsate Kihnu meeste – kodu-uurija Theodor Saare, metskapten Enn Uuetoa (Kihnu Jõnni) ja hõbedasepp Peeter Rooslaidi tegemisi tutvustavat väljapanekut ning Kihnu naivistide kunstiloomingut.

Lisaks muuseumile ja kirikule on võimalus külastada ka majakat. Kihnu tuletorn ehk kohalikus keeles puak jääb saare kõige lõunapoolsemasse tippu Pitkänä ninale. Tuletorn toodi siia 1864. aastal osadeks lahti monteerituna Inglismaalt ja pandi kohapeal uuesti kokku. See on üks neljast meie randade säilinud malmtuletornist. Torn on valge, koonilise kujuga ning varustatud laternaruumi ja rõduga. Tule kõrgus merepinnast on 29 m. Torni renoveeriti 2018 aastal. Tuletorni tipust avaneb meile kaunis vaade kogu saarele, ümbritsevatele laidudele ja merele.

Mereäärses vabaõhusöögikohas naudime imemaitsvat Kalalõunat koos Kihnus valmistatud leiva ja kringliga. Teeme väikese jalutuskäigu Mõnu tallu, kus folklooriansambli Kihnumualt toredad Kihnu naised laulavad, tantsivad ja vestavad meile lugusid.

Õhtul kl 19.00 praamiga Kihnu sadamast Munalaiule, kus ootab meie buss. Sõit Tallinna.