Osmussaart ehk rootsi keeles Odensholmi on kirjalikes allikates mainitud juba 13 sajandil ning tema nime seostatakse viikingite peajumala Odiniga. Saare nime ja viikingite jumala seose kohta levib mitu legendi – esimese järgi olevat saar saanud oma nime Odeni-nimelise rändrahnu järgi, mida peeti isegi Odeni hauakiviks; teise pärimuse kohaselt olevad Oden Põõsapea (Spithamn) neemelt astudes tühendanud oma kingast liiva. Mis see õigem legend Osmussaare ehk rannarootslaste saare kohta on, teab vaid ajalugu. Eestikeelne nimi Osmussaar võiks siiski olla lühenenud pikemast Otsmaasaarest ehk saarest maa otsas, sest moodustab ju saar seljandikuna meres Põõsaspea (Spithamni) poolsaare jätku. Osmussaarlased ise kutsusid oma saart Backen (seljandik).
Vanadele kirjutistele tuginedes olid saare püsielanikud rahvuselt rootslased, keda nimetati esmakordselt 1436 aastal. 16 sajandi alguses asus saarel arvatavasti viis talu, mille elanikud olid pärimuse järgi tulnud Stockholmi saarestikust. Erinevate epideemiate tulemusel on saar olnud aga mitmeid kordi laastatud ning nende tulemusel on uusi asukaid saarele tulnud mitmelt poolt. Enne II maailmasõda oli Osmussaar asustatud rannarootslastega, kellest enamik sõja eest Rootsi põgenes.
Osmussaar on tuntud oma mitmekesise maastiku ja erilise looduskoosluse poolest. Rannaniidud, alvarid, puisniidud, madalsood ja pankrannik on väga vaheldusrikkad ning tänu sellele kasvab saarel palju erinevaid ja ka haruldasi taimeliike. Eestis levinud 36 orhideedeliigist on Osmussaarel leitud 16 liiki. Osmussaar on Eesti loodepoolseim, suuruselt neljateistkümnes saar. Loode-kagu suunas paikneva pikliku saarekese mõõtmed on 4,6 x 1,3 km. Saar kuulub Euroopa Liidu kaitsealade võrgustikku. Erilist kaitsmist väärivad siin linnustik, taimestik, klibuväljad ja Neugrundi meteoriidikraatrist pärinevad suured kivid ehk nn Neugrund-bretšad.
Salapära ja müstikat jagub saarel küllaga. Saar on kui seiklusraamat, mis oma olemusega kirjeldab viikingite röövretki karidele aetud laevadele, 1976 aasta Osmussaare maavärinat ja kõike muud, mis sai alguse Osmussaare kerkimisega merepinnast umbes 3000 aastat tagasi. Siin saab uudistada omapäraseid betšarahnusid, jäänukjärvesid, ulatuslikke klibuvallialasid, kadakaid ja ka militaarseid kaitserajatisi. Saare loodetipus kõrgub Osmussaare kuulus musta-valge triibuline raudbetoonist tuletorn.
