Võilill "Kõige, kõige, kõige"

Meil kõigil on kogemused elus kohatud inimestest, asjadest, olukordadest, juhtumitest, mille kohta võib öelda, et see oli kõige esimene, kõige maitsvam, kõige suurem, kõige napikam, kõige kohutavam ja nii edasi. Eriti palju selliseid „kõigesid“ saab muidugi kogeda reisides. Kuna käesoleva reisijuttude konkursi teemaks on „Meenutusi reisilt Tensiga“, siis veidi ajale tagasi mõeldes leidsin minagi mõned „kõiged“, mis said nähtud ja kogetud just selle firmaga reisimas käies. Nendest reisidest hilisemal ajal on kas samas või mõnes teises riigis käies nii mõnigi „kõige“ juhtum uute elamustega ületatud, kuid eks esimesed mälestused püsi ikka mälusopis edasi. Niisiis, alustame.

Kõige esimene tajutud maavärin. See sai üle elatud ühel Kreeka reisil Ateena hotellitoas, kus põrand sõna otseses mõttes korraks jalgade all kõikuma lõi. Et tegemist oli ikkagi maavärinaga, kinnitas asjaolu, et kõrvatoas elanud reisikaaslased raporteerisid priskest praost, mis oli nende rõdu seina tekkinud ja mida seal kindlasti varem olemas ei olnud. Sellel ajal oligi Ateena piirkonnas mitmeid maa-aluseid tõukeid ja hiljem linnas ringi sõites oli näha paari tugevalt kannatada saanud vana maja, mis ei olnud just kõige antiiksemat päritolu. Enne seda Kreeka reisi olin käinud küll Kamtśatkal, kus vulkaanid tossasid, kuid maa võdises ilmselt nii permanentselt, et sellest polnud võimalik aru saada.

Kõige suurem kunstipettumus. Pariisi Louvres oli nende saalide, galeriide ja koridoride rägastikus muidugi esmane eesmärk leida üles kurikuulus Mona Lisa. Ja kui siis lõpuks kohale jõudsime, siis minu pettumus oli originaali nähes ikka täielik – no mis asja? Nii väike, nii tumedates toonides, loomulikult klaasi taga, ja selle ees Hiina müürina mitmekordses rivis vaimustunult sädistavad asiaadid. Hea et üle nende peade üldse midagi näha oli. Ma ei imestanudki, et see maal kõlbas kunagi ainult ühe vannitoa seinale ja selle kunagist vargust keegi algul tähelegi ei pannud. Sellest muuseumist jäi mulle hoopis rohkem meelde Milo Venuse raidkuju kui kivisse tardunud naiselikkuse kehastus, mis sest et ilma käteta.

Kõige jubedama lõhnaga toit. Hollandis sai külastatud ühte väikest perekonna poolt peetavat juustukoda, kust sai ka juustu kaasa osta. Tegin seda minagi ja eksperimendi korras oli üks juustupäts küll hea maitse, kuid kohutav aroomiga. See lõhn oli sõna otseses mõttes mitu päeva väga kinniste jalanõudega kantud sokkide hais! Kui pakkusin seda juustu kodus kolleegidele maitsta, siis nii mõnigi keeldus isegi proovimast ja lõpuks tuligi allesjäänud delikatess, mida see juust kindlasti oli, minema visata. Kui te nüüd küsite, et aga duriani hais? Muidugi ma tean, kuidas durian nii maitseb kui lõhnab, aga see juust oli ikka aroomikam.

Kõige morbiidsem kogemus. Hispaanias Madridi lähedal asub ajalooline kuningate residentsi kompleks, omapärane hiigelmonument kadunud hiilgusele, mille üheks osaks on mausoleum. Tumedates toonides omapärases ruumis on neljakordsetel riiulitel reas Bourbounide ja Hasburgide dünastiate kuningate ja kuningannade marmorsarkofaagid, nimed kuldses kirjas külje peal. Nii palju ajalugu ja põrmulangenud võimu, au ja kuulsust koos ühes väikeses kohas. See kõik oli nii aukartustäratav tõdemus, et oled sa kuningas või kerjus, ühtmoodi lõpetame kunagi kõik. Praegu peaks seal olema 26 kirstu ja pole veel selge, kas ka viimati erruläinud kuningas ja kuninganna seal oma viimase puhkepaiga leiavad, ja kas nad ise on käinud oma tulevast asukohta seal riiulitel kindlaks määramas. Kui seda rahupaika võrrelda aga ühtede Sitsiilias asuvate kuulsate katakombidega, kuhu suurem osa meie grupist lihtsalt keeldus sisenemast, siis sealsed elamused on juba omaette teema.

Kõige vanem tegutsev kõrts. Inglismaal Nottinghamis, seal Robin Hoodi mängumaadel, asuv kõrts nimega Ye Olde Trip To Jerusalem olla asutatud juba aastal 1189 ja loodetavasti tegutseb tänase päevani. Muide, samal aastal krooniti Richard I Lõvisüda Inglismaa kuningaks. Lisaks nimele ja aastaarvule on maja seinal ka uhke kiri The Oldest Inn In England. Sai siis omal ajal seal üks tume Guinessi õlleke libistatud ja püütud kokku lugeda, kui paljude maailma riikide valuutade kupüüre oli kõrtsi mälestuseks jäetud ja eksponeeritud. Nimes figureeriv Jerusalem viitab ilmselt tollaste ristisõdade sihtmärgile.

Kõige pühendunum fotograaf. Aprillikuu Hollandis. Terve riik oleks nagu kaetud hiiglaslike triibuliste Eesti rahvariideseelikutega. Keukenhofi lilleaia hektaritel voogavad tulpide, nartsisside ja hüatsintide jõed. Ja ikkagi peab see jaapanlane ronima kahe jalaga lillepeenrasse ja suruma oma megafotoka objektiivi just selle ühe ja ainsama tulbi tolmukate vahele! Peab ikka huvi olema!

Kõige sensitiivsem kogemus. Inglismaa Lancasteris peeti omal ajal arvukalt nõiaprotsesse ja sealse kiriku ees on koht, kus nõiana süüdimõistetuid tuleriidal põletati. Olin vist grupist ainuke, kes seda kohta lähemalt uurima läks, seal on mingi ebamäärase kujuga mälestusmärk ja väiksemad tahvlid hukatud naiste nimede ja aastaarvudega. Igatahes minu jaoks oli see koht äärmiselt halva energiaga, vaatamata soojale suvepäevale tundsin tugevat külmatunnet ja pearinglust. Ei pea ennast mingiks sensitiiviks ega selgeltnägijaks, aga teatud kohtades, millele omistatakse mingeid energiavoogusid või muid inimest mõjutavaid tegureid, ma olen ikka üht-teist tajunud.

Kõige lumisem suvekogemus. Viimasel ajal sajab Eestis kõige rohkem lund vaata et maikuus ja ennem on lumesadu Sahaara kõrbes kui jõulude ajal Maarjamaal. Kõige lumisem augustipäev oli meil Itaaliast üle Śveitsi Alpide tagasi sõites. Korraga algas selline lumesadu ja tuisk, et kõik muutus ümberringi valgeks ja mägiteel tuli edasi sõita äärmise ettevaatusega. Kui tegime peatuse, siis kergetes suveriietes ja lahtiste jalanõudega Itaalia suvest saabunutena sai päris vahvaid talvepilte teha. Tee kõrval jooksis segadusse sattunud määgiv lambakari, kasukad lund täis sadanud ja alpikellad kaelas kolisemas, nagu toimuks siinsamas mõni suusatamise maailmakarika etapp.

Aga vast nüüd aitab ka. Juttu jätkuks kauemaks, aga las nüüd igaüks mõtleb ise, millised on olnud tema enda „kõige kõigemad“ kogemused ja seda just Tensi reisidelt.