Marios Tammes "Maroko üllatab oma kontrastidega"

Mais 2016 oli mul võimalus käia esmakordselt Aafrika mandril reisil. Kui räägitakse Aafrikast, tulevad meil kohe silme ette pagulased, vaesus ja sõda, kuid Marokos nii ei ole. Linnades elatakse väga rikkalt. Sealsetes linnades, eriti Casablancas, mis on suurim linn Marokos, sõidavad tänavatel väga uhked Range Roverid, Porched ja muud uhked autod nagu Lomborghinid, Jaguarid, Ferrarid jt. samas paistsid silma ka suured kontrastid - näiteks võisid tänaval sõita kõrvuti Porche ja vaene mees oma eesli rakendiga.

Maroko on kontrastide maa mitte ainult vaesuse ja rikkus mõttes vaid ka looduse poolest. Kuivad ja kulunud maastikud asenduvad lopsakate oaasidega, tasandikud mägedega. Reisil saime mitmel korral sõita ka mägedes, mis olid väga eriilmelised ja imeilusad. Teed olid muidugi käänulised, kitsad ja mõningates kohtades oli ka varinguid. Mägedes sõit tundus ohtlik, kuid meil oli väga osav bussijuht, kes manööverdas kitsastes ja ohtlikes kohtades väga oskuslikult. Meie inimestele tundus mägedes bussi ümber keeramine lausa hulljulge tegu, nii et mõned reisijad bussi tagaotsast lausa kiljusid. Ületasime ka Kõrg-Atlase mäestiku, kus asub Põhja-Aafrika kõige kõrgem tipp. Meie peatusime Tizi-n-Tichka kurus 2260 meetri kõrgusel.

Külastasime Erfoudi, mis on tuntud kui fossiilide pealinn, kus käisime vaatamas kiviraide töökoda, kus näidati fossiilide väljalihvimist kivikamakatest. Seal oli palju kaevandusi. Üllatas teadasaamine, et praeguse suure kõrbe asemel laius kunagi maailmameri, kus elasid erinevad veeloomad, mille kivistisi nüüd pinnasest välja kaevatakse.

Edasi suundusimegi Sahaara kõrbesse. Kõrbehotelli tuli sõita maastikuautodega, sest bussid sinna ei sõida. Teel liivadüünidesse külastasime ka nomaade, kes lubasid meid oma telki ja pakkusid münditeed, mis on tuntud berberi viskina. See on väga magus ja sisaldab rohelist teed ja värskeid mündioksi. Telgis elatakse kõik koos, kolm põlvkonda. Telk on kootud kaamelivillast ja keritakse kokku, kui umbes viie kuu pärast kolitakse mujale, kus on parasjagu viljakam pinnas. Eraldi ruum on köögi ja majapidamistööde jaoks nagu pesupesemine ja kangakudumine. Seal võis näha ka riidest beebihälli ja kitsenahast veekotti. Seal sees seisab vesi jahe. Samasuguses kitsenahkses kotis tehakse ka juustu või jogurtit. Nende lapsed tundusid palju pisemad ja mitu aastat nooremad meie sama vanadest lastest. Enese puhastamine käib liivaga, pesu käiakse pesemas harva, kaugel jõe ääres.

Kõrbes saime sõita kaamelitega liivadüünidele päikeseloojangut vaatama. Mõned düünid olid väga kõrged ja sinna otsa ronimine nõudis pingutust. Kahjuks ei saanud me päikeseloojangut lõpuni vaadata, sest kohalike kaameliajajate sõnul oli tulemas liivatorm. Oli tõesti näha kummalist pilve tõusmas altpoolt päikese ette ja kaamelid muutusid rahutuks, tuues esile omamoodi möirgeid.

Linnades külastasime mediinasid ehk vanalinnu, mis näisid kui labürindid oma kitsaste tänavatega. Mošeedesse sisse mittemoslemeid ei lubata, sisse võisime vaadata ainult üle ukse või värava vahelt. Ainus mošee, mida saime külastada, oli Casablancas, Hassan II mošee, mille katus käib pealt lahti. Selle pühakoja minarett on maailma suurim religioosse arhitektuuri torn. Mošee paikneb Atlandi ookeani kaldal ja on osaliselt ehitatudki mere kohale. Kompleksi ainsa minareti tipus paikneb laserseade, mille abil õhtuti suunatakse valgusvihk islamiusuliste püha linna Meka poole. Väidetavalt on laserkiirt näha ka 30 km kaugusel. Titaanist uksed ja arvutud purskkaevud on väga muljetavaldavad. Pühamu mahutab 25 000 inimest, ja selle hoov 80 000 inimest. Allkorrusel on pesemisruumid ja hammam.

Morokolased armastavad väga oma kuningaid, kes on sisse viinud mitmeid muudatusi kohalikus elu-olus. Kuninga pildid on paljudes kohtades näha, isegi söögikohtades. Kuningas on maakohtadesse lasknud sisse panna elektri, kinkinud lastele, kes koolist kaugel elavad, jalgrattaid, et nad saaks lihtsamini koolis käia. Põllupidajad ei pea maksma makse ja vaesed saavad tasuta arstiabi.

Marokos häiris kõige enam kauplejate pealetükkivus. Nad tahtsid sulle iga hinna eest midagi maha müüa ja igal pool oli keegi, kes tahtis midagi müüa. Näiteks kui tegime bussiga kusagil pildistamispeatuse, siis nägime, kuidas kohalikud ilmusid justkui kuskilt kivi alt ja hakkasid sulle oma kaupu pakkuma. Mulle ei meeldinud ka see, et iga asja eest tuli tippi anda, eriti wc-des. Vahel oli nii, et koristajamutt ei lasknud sind uksest väljagi, enne kui tipiraha oli antud – seisis oma paksu kerega lihtsalt ukse ees.

Lõppkokkuvõttes oli Marokos väga lahe. Sain ühe reisikaaslasega heaks sõbraks ja läheksin Marokosse kindlasti veel.

M. Tammes   M. Tammes       M. Tammes