Madam Swarovska „Majesteetlikud Alpid“

Igaühel, kellele meeldivad vaheldusrikas loodus ja lumised mäed, on unistus sõita Alpidesse. Tore oli teha seda koos Tensi-Reiside seltskonnaga. Sõites läbi kauni Baierimaa, jõudsin lausa armuda neisse lilledega kaunistatud armsate majakestega küladesse. Suvisel ajal on siin ju elada lausa lust ja lillepidu, aga kas ka talvel? Selleks peaks vist tulema mõnele suusareisile, mis aga pole just minu tassike teed.

Innsbrucki külje all Wattensis asub see kõigi poolt kauaoodatud imede kamber - Swarovski Kristallwelten´i kristallmaailm. Juba õuest vaadates hakkas kujutlusvõime tööle. Muuseumi sissepääs nägi väga ebatavaline välja - murukattega mäekünkast eralduv hiigelsuure inimpea kujutis, mille suust voolab vett ja silmadeks on ehtsad Swarovski kristallid. Muuseumis on 14 tuba, igaühes erinevate kristallide eksponeerimine. Tavaline inimene on harjunud igapäevases elus kristalle nägema pigem ehetena kui mõnel teisel kujul. Siin muuseumis on maailmakuulsad kunstnikud oma töid kujutanud nii valguses kui liikumises. Eriti vahvad olid lae all tantsivad kristallidega kaetud kleidid ja ülikonnad. Kunstikauge inimesena oli raske igast ekspositsioonist arugi saada. Silmailu ja wow-emotsiooni suutsid kristallid pakkuda rohkem kui küll. See lause, et Swarovski kristallmaailma sisenedes suudab inimene seal olles unistada vaid kõige kaunimatest asjadest, peab väga hästi paika. Imetlust vääris maailma suurim 300 000-karaadine kristall, tuntud moelooja Alexander McQueeni disainitud kristallidest kuusepuu. Aga kus asub maailma kalleim sein? Ikka selles muuseumis, kaetud tuhandete Swarovski kristallidega. Sillerdava lõpmatuse tunnet saab kogeda 595-st detailist koosnevasse kristallkuplisse sisse pugedes. Muuseumi lummusest väljudes, kui silme ees on veel kõik kirju, satud kohe järgmisesse kristallmaailma - meeletult suurde Swarovski poodi, kus ehete valik võtab silme eest kirjuks. Kuna ühelgi endast lugupidaval naisel pole kunagi ehteid ülearu, siis lahkusime ka meie sealt kotikesed ostetud kaubaga näpus. Oh seda naiselikku edevust!

Teine teema, mida reisilt ootasin, oli juustu valmistamine mägedes, kuna olen ise pika tööstaažiga selle ala spetsialist. Śveitsis Alpide piirkonnas on juustu valmistatud juba alates rauaajast ehk umbes 3000 aastat. Mägikarjamaadel saavad lehmad elada vabalt ja nende ümbritsev keskkond ja toit on ökoloogiliselt puhas. Juustumeistri Hansu sõnul on vajalik ainult piima jahutamine tehnoloogiliselt õigele temperatuurile ja mingeid juustujuuretisi, mida tavalises suurtööstuses kasutatakse, polegi vaja. Nii valmivadki tema käe all tõeliste mahetoodetena ökojuustud.

Ürgse looduse jõudu ja kutset saime tunda Via Malasse jõudes. Laskudes alla 321-st trepiastmest, jõuab galeriidesse ja vaateplatvormidel, kus saab ümbritsevat loodust vaadelda. Imetlemist väärib Reini jõe kanjon oma „keerispottidega“. Grossglockneri Hochalpenstrasse on maaliline mägitee, mis viib otse Hohe Tauerni rahvusparki. Neid vaateid ja sellega kaasnevaid tundeid on raske kirjeldada, eriti kui tulla tasaselt Eestimaalt. Kel võimalus, võtke ette reis Alpidesse koos Tensiga! Nagu mu reisikaaslane mainis - see reis on igat senti väärt!