Latgale - siniste järvede maa

Reisi lühiinfo

HIND:
al. 179 €

 

Vaata marsruudi kaarti

 

Daugavpils

 

Aluksne

 

Gors

 

Cesvaine

 

Livani

 

Lubans

 

Luznava

 

Zeimulis

18.07 - 20.07.2019

Latgale - kauni looduse ja multikultuurse ajalooga unustatud paik. Siniste järvede ja toonekurgede maa. Maa, mis uinunud kaunitari kombel äratamist ootab. Neljandik Lätimaast, meie vähetuntud naaber. Latgale on Läti ainus piirkond, mis võib uhkust tunda oma ikka veel laialdaselt kasutatava murde ja domineeriva religiooni katoliikluse üle. Keel ja religioon määravad suures osas latgallaste meelelaadi ja tugevad traditsioonid. Latgalet nimetatakse ka Siniste järvede maaks. Aglona, Krāslava ja Ezernieki vaheline ala on Lätis kõige järvederikkam.

1. päev

Väljasõit Tallinnast kl. 06.00 Rahvusraamatukogu eest parklast ja kl. 09.00 Tartust Vanemuise alumisest parklast (NB! Väljasõiduajad võivad muutuda. Palun kontrollige). Sõit Alūksnesse. Alūksne Uus loss (Jaunā pils) ehitati inglise (Tudori) uusgooti stiilis aastatel 1860-1864 parun Alexander von Vietinghoffi tellimusel. Uus loss on üks silmapaistvamatest inglise neogooti stiilis arhitektuurimälestistest Lätis. Vietinghoffide suguvõsale kuulus loss kuni 1920. aasta maareformini. Lossi torni all vasakus nurgas on näha Vietinghoffide suguvõsa vappi. Lossi viimane omanik oli Alexander von Vietinghoff, kes võttis 1918. aastal Saksamaale naastes osa lossi sisustusest ja kunstiesemetest kaasa. Sõit Rēzeknesse. Rēzekne esiasustus sai oletatavasti alguse 9.-13. sajandil, kui jõe kaldal asuvale kingule kerkis vanade latgalite linnus. Rēzeknet on esimest korda dokumentides mainitud 1285. aastal. Linna praegune nimi Rēzekne kinnitati 1920. aastal. 1991.a. sai Rēzeknest Latgale kultuuri- ja hariduskeskus, siin asub rooma-katoliku Rēzekne - Aglona diotsöösi piiskopi residents. Rēzekne on linn, kus elavad koos eri keeli rääkivad ja eri rahvustest inimesed. Lõunasöök Rēzekne hotelli restoranis. Linnaekskursioon bussiga ja jalgsi koos kohaliku giidiga. Näeme Gorsi`i, mis on esimene ja ainus akustiline kontserdisaal Lätis. Gorsis toimuvad kontserdid, teatrietendused, kunstinäitused, filmide linastused, seminarid ja konverentsid. Silmailu pakub ka Ida-Lätimaa loovteenuste keskus Zeimuls, mille arhitektuuriline projekt on eriline oma paljude kaldpindade ja erineva kujuga hooneosade poolest. Roheliste murumätastega kaetud katus on projekteeritud eri kaldega tasanditest. Tornid aga meenutavad läti rahvapärase ornamendiga kaunistatud pliiatseid. Öömaja Rezeknes ***hotellis (2-sed toad).

2. päev

Hommikusöök. Lūznava mõisa külastus, mille hoonestus ehitati välja 20. sajandi alguses. Mõisaloss on ehitatud 1905.-1911. aastal historismi stiilis ja juugendstiilis telliskividest ja lõhatud kividest. Kaasajal majandab lossi Lūznava põhikool. Lūznava mõisa ümbritseb 23,7 hektari suurune maastikupark tiigisüsteemiga, kus S. Kerbedzi ajal oli kalakasvandus Sõit Aglonasse, mis on suurimatest Balti katoliikluse keskustest, Läti katoliiklaste vaimne keskus ja maailma mastaabis pühapaik. Igal aastal Püha Neitsi Maarja taevaminemispühal, 15. augustil, koguneb Aglona basiilikasse tuhandeid palverändureid kogu Euroopast. Aglona basiilika on ehitatud hilisbarokkstiilis ning seda kaunistavad kaks umbes 60 meetri kõrgust torni. Basiilika ristvõlvid, kaared ja sambad on rikkalikult dekoreeritud rokokoostiilis kaunistustega. Sisustus on 18. sajandist ja kõrvalaltarid 19. sajandi algusest. Ilusa ilma korral supluspeatus Cirišsi järve ääres. Külastame Aglona leivamuuseumit, kus külastajaid võtab vastu perenaine latgalite rahvalaulude ja latgalite kõnes. Muuseum on valgustatud küünaldega, laual savinõudes aurab taimetee, linasel laudlinal lõhnab rukkileib. Vestlus algab rukkitera äratundmisega ning maitsmisega. Lõunasöök leivamuuseumis. Sõit Läti Vabariigi suuruselt teise linna Daugavpilsi, mis sai linnaõigused 1582. aastal, kuigi seda kasutati kaubanduslikuks ja sõjaliseks otstarbeks juba palju varem. Linna nime muudeti sajandite vältel korduvalt, kuni 1920. aastal sai sellest Daugavpils, nagu me tunneme seda täna. Ajalugu on jätnud oma jälje Daugavpilsi arhitektuurile, kirjule elanikkonnale ja kultuurile. Külastame Daugavpilsi kindlust, mis asub endises linnasüdames, vaid kaks kilomeetrit praegusest keskusest. Daugavpilsi kindlus kujunes ideaalseks kaitstud linnaks, praeguseks on kindlusest saanud linn linnas - kümne laia tänava, 80 ehitise, haljasala ja platsiga. Väina jõe mõlemal kaldal asuva kindluse kogupind on rohkem kui kaks ruutkilomeetrit. Kindluse alal olevas 18 kortermajas on ametlikult registreeritud 1200 elanikku. Kindluses asub ka Daugavpilsis sündinud üle maailma tuntud kunstniku Mark Rothko kunstikeskus. Tutvume Kirikumäega – koht, kus asetsevad kõrvuti nelja usulahu jumalakojad: Martin Lutheri katedraal, Jumalaema Rooma-Katoliku kirik, Pühade Märtrite Borissi ja Glebi õigeusukatedraal, Ülestõusu, Jumalaema sünni ja Daugavpilsi prelaadi Nikolai kirik. Sealsamas linna keskel asub juutide sünagoog – Kadiši palvekoda. Tutvume Daugavpilsi laskemoonatehasega. Tehas on vanim laskemoona tootmisettevõte Põhja-Euroopas, ainuke sellist tüüpi tehas Balti riikides ja üks vanimatest tööstusajaloo objektidest Lätis. Tehas pakub külalistele tutvuda ajaloolise ekspositsiooni ja haavlivalamistšehhiga, tõusta selle unikaalsesse 37 meetri kõrgusesse torni, mille all asub 19 meetri sügavune jahutuskaev. Öömaja Daugavpilsis ***hotellis (2-sed toad).

3. päev

Hommikusöök. Sõit Livanisse. Külastame Latgale kunsti- ja käsitöökeskuses asuvat klaasivabrikumuuseumit. Umbes 3000 unikaalset klaasist kunstiteost, mis on valminud rohkem kui 100 aasta jooksul, alates lihtsa vormiga pudelitest, mida toodeti vabriku tegevuse algusajal, kuni disainiliselt keeruliste meistriteosteni. Keskuse ruumides on klaasimuuseumile antud lai ja valge kaasaaegselt sisustatud ruum. See võimaldab iga eksponaati paremini vaadata ja mitmekesise värvigamma koosmängust rõõmu tunda. Peatus 23 000 elanikuga Jekabpilsis, mida poolitab Daugava jõgi. Linn on aja jooksul laienenud ning 1962. aastal liitnud endaga Daugava jõe paremal kaldal asunud 1237. aastal asutatud Krustpilsi linna, samuti aastal 1899 tekkinud Zīlāni asula. Vaba aeg lõunatamiseksCesvaine lossi peetakse üheks Läti silmapaistvamaks 19. sajandi teise poole ehituskunsti saavutuseks, mis on lisatud Euroopa kultuuripärandi nimistusse. Cesvaine loss ja park on suurepärased eklektilised kunstimälestised, milles on ühendatud ehitus-, raid-, metalli- ja maalikunst. Sõit Tartu-Tallinn.

HIND:
179 € korduvreisija soodushind

189 € tavahind

HINNA SEES:

  • öömaja ***hotellides koos hommikusöögiga,
  • mugavustega buss,
  • eestikeelne giid-grupijuht ja eestikeelsed ekskursioonid,
  • kohalik giid Rzeknes,
  • käibemaks.

LISATASU EEST (tellimine ja tasumine enne reisi):

  • tervisekindlustus või tervise- ja reisitõrkekindlustus (hinnad sõltuvad vanusest),
  • lõunasöök Rēzekne hotelli restoranis 11 €,
  • Aglona leivamuuseumi külastus koos lõunasöögiga 12 €,
  • ühene majutus 30 €.

KAASA: kuni reisi lõpuni kehtiv EV pass või ID-kaart, ujumisriided ja rätik.

 

Hind ei sisalda sissepääsupileteid muuseumidesse ja teistele tasulistele objektidele.


Mõningad hinnad, tasumine kohapeal (2018. a andmetel, võivad muutuda sõltumata reisikorraldajast):


Täiskasvanu Seenior / Õpilane
Alūksne uus loss 2.15 € 1 €
Lūznava mõis
1.50 €
1 €
Aglona basiilika annetus
Daugavpilsi kindlus 8 € 4 €
Daugavpilsi laskemoonatehas  3.50 € 3.50 €
Livani klaasimuuseum 3 € 1.50 €
Cesvaine loss
täpsustamisel

 

 

Soovitame teha reisitõrkekindlustuse, mis garanteerib reisijale hüvitise reisist mõjuva takistuse tõttu loobudes.
Reisija on kohustatud tutvuma Tensi-Reiside pakettreisilepinguga!
Tagasi Üles